11. juuli 2011

Paduvihm...

Esmaspäev, 11. juuli

Täna möllas meil õues tohutu paduvihm. Lapsed jooksid kilgates ujumisriietega õues vihmakäes ringi. Küll oli lõbus. Pärast käisime Otikas ujumas ka. Vesi oli mõnus ja soe!





Nädal lõppes...

Reede, 8. Juuli 2011

Jass ärkas loomulikult varem kui mina, sest mul on ju puhkus ja kavatsen seda ka nautida. Lapsed isegi ei tüüdanud mind igasugu küsimustega enne, kui ma virgusin. Jalg oli veel nii paganama valus sellest eelmise hommiku krambist. Eile polnudki nii hull kui täna. Sääremari nii valus, et astuda ei saa.

Ilm oli mõnus ja soe. Janderil oli kokku lepitud, et läheb Quentinile külla. Jandrale organiseerisin Lillega kohtumise. Ta oli ka juba mitu päeva rääkinud, et tahab Lillega mängima minna. Nii siis läks Jandra Lille vanaema ja vanaisaga randa. Pärast tulid nad meile mängima.


Lõunasöögiks valmistasin täna friikaid sardellide ja värske salatiga. Küll maitses hästi vahelduseks.

Siis Piret tuli meile. Ta oli ülevaatuspunktist kuulnud, et autol pole pidureid ja see tähendas ka seda, et ülevaatust ei saanud tehtud. Hoopis rohkem häiris teda see, et nad olid selliste kehvade piduritega juba mitu päeva sõitnud, mitte see et ülevaatus tegemata jäi. Ühtlasi Jassiga töö asju ajades, saime ka omavahel laterdada ja kostitasin teda meie lemmiku Poola võileiva-süldiga, mida Maril olin tuua lasknud. Kuna Diina oli minu käest küsinud, et kas mul pole kedagi tuttavat, kes tahaks vahetusõpilast perre võtta, siis mulle torkas kohe Piret pähe. Jagasin temaga oma mõtet ja ta jäi lausa mõtlema selle.

Margit tuli ka meile. Läksime koos ujuma. Haarasin Janderi Pae tn peale ja sõitsime Lennujaama juurde randa. Vesi oli nii mõnus ja soe . Tõeline nauding.

Kolisime oma voodiriietega oma maakoju ehk siis kämpingusse majakesse nr 1. Nii mõnus soe õhtu oli. Majakese uks ja aken olid lausa kella 23-ni lahti. Vot selline on suvi. Igaljuhul jääme nüüd mõneks ajaks metsaelanikeks.

Laupäev, 9. Juuli 2011

Magasime täitsa mõnuga kohe ja mõlemad lapsed samuti. Tegid silmad alles siis lahti, kui meiegi. Vedelesime voodis, vaatasime telekat ja sõime hommikust. Kusagile kiiret polnud. Tõeline nauding. Ainult meie neljakesi.

Siiski otsustasime sel ilusal päeval ka midagi kasulikku teha. Tõime kodust värvi, pintsli, redeli ja murutraktori ja asusime tööle. Mina võtsin käsile maja nr 2 räästaaluste värvimise, mis ootavad seda juba kaks aastat. Küll oli hea tunne, kui see lõpuks tehtud sai. Kuigi ei saa mainimata jätta, et see räästa värvimine on üks jubedamalt nõme töö. Värv tahab jooksma hakata ja käsi väsib ära. Rääkimata minu haigetest liigestest. Aga tehtud ma selle sain ja nüüd on asi ühel pool. Nüüd vaja veel ka räästa lauad paika panna, mis enne värvimist tahavad. See juba hulga mõnusam. Nüüd vaja Jassil sekkuda ja lauad mulle ette valmistama. Siis äkki saavad mõlemad majad valmis kah.

Jass sai kogu territooriumi niidetud kah. Võtsime kätte ja sõitsime Hellamaale Grillfestile. Jander jäi koju, tahtis Karli (Virge ja Karl tulid meiele sauna) näha. Lootsime Grillfestilt ühe maitsva lõunasöögi saada, aga jäime pika ninaga. Nii jama oli ja süüa ka polnud miskit, mis oleks isutanud. Sõitsime siis Kärdlasse tagasi ja läksime Linnumäele sööma. Lubasime endale ühe mõnusa söögi. Jandra nautis kah. Ta oli ammu juba tahtnud kohvikusse sööma minna. Nüüd siis sai. Lõpuks jõid issiga veel jäätisekokteili kah magustoiduks peale. Väga mõnus õhtupoolik oli.




Saunalisi oli täna palju. Virge ja Karl. Ülle, Aino, Rosiine (kelle Padu tn peale võtsime ja meile viisime), Ene, Toivo, Karmen, Jorgen, Enno. Meie tegime täna kiiresti ja tulime oma pessa.

Pühapäev, 10. Juuli 2011

Meie päev algas üsna hilja. Kell oli 10:30 kui silmad lahti lõime. Ka lastel oli seni uni peal püsinud. Nagu lubatud, hakkasin pannkooke küpsetama. Vabas õhus, päike paistis, nii mõnus. Kutsusime Liina ja Tommi ka pankais sööma. Kuna nad algul ütlesid, et nad ei tule, siis helistas Jander onu Taimole ja kutsus nemad tädi Mirruga pankasid sööma. Lõpuks tulid Liina ja Tom lastega ka ja meil oli üsna rahvarohke hommikune lõunasöök pankade ja moosiga. Mõnus lõunapoolik sõprade seltsis. Lõpuks keerasime Liinaga vahuveinil kah korgi maha ja tegime väikese kihiseva lõunaks.

Kui külalised lahkusid, siis hakkasime asjalikuks. Jandra hakkas katuseid okastest puhastamas. Jass võttis välja räästalauad, mina hakkasin neid värvima. Katuste puhastamine sai otsa üsna kiirelt kui tuli ilmsiks, et katuse vahel on herilaste pesa ja viimased tulid oma peidikust välja sumisema. Jassil tekkis siis huvi, et kus meie majal pesa on ja läks kollitama. Üks pauk räästasse ja siis sai sutsaka kätte. Herilased muutusid kurjaks ja terve parv tuli õue sumisema. Pugesime kähku tuppa peitu, aken ja uks kinni.


Samal ajal kui Jass meile lõunaks seljankat valmistas, värvisin mina teise korra üle räästalauad. Korraga teatas Jass, et meile tulevad külalised. Tema naabritüdruk Pilvi helistas ja küsis, et kas nemad saavad oma karavaniga meie juurde peatuma tulla. No ikka saab. Ja juba nad pöörasidki meie valdustesse, meil supp poole söömaga. Neid oli kokku viis. Pilvi ja Kaido, kaks last ja Kaido ema.

Andsime juhatust randade kohta ja seadsime end ka minekule. Ujuma ja siis Jaani juurde, et tuua võrguga müts herilaste mürgitamiseks. Tõrvaninal kohtusime uuesti Pilvi ja Kaidoga. Nad olid ka sinna ujuma tulnud. Vesi oli mõnus, aga karjuva ülekohtuna olid minu ujukad koju jäänud. Pakkisin kõigi teiste omad kaasa ja ise olin ilma. Milline ebaõiglus. Pidin rannal passima, mis oli täielik piin, sest teised lustisid mõnusas soojas merevees.


Külastasime veel korraks Jaani. Rüüstasime lastega Silvi maasikapeenraid, jalutasime väheke õuel ringi ja tulime oma maakoju tagasi. Õhtu oli kätte jõudnud.


7. juuli 2011

Metsmaasikad...

Neljapäev, 7. juuli

Päike säras jälle kõrgel taevas, kui mina silmad selle peale pilukile ajasin, et Jander tuli mulle midagi "väga tähtsat" rääkima. Ja ülesse kargasin aga kibekähku selle peale, et parem jalh kiskus sääremarjast kuni varbaotsani nii krampi, et pisar tuli silma. Terve päeva oli valu sääremarjas ja kindlasti on homme ka veel. Ometi ajan endale kamaruga tablette näost sisse, aga krambid ei kao kuhugile.

Tegime emaga linnapeal tuuri. Lõunasöögiks tegime pizza. Siis oli mul hea plaan minna lastega jalgratastega sõitma, Tubalale, et viia raamatupidamise paberid ära ja tagasi tulles metsmaasikaid korjata. Kaugele me oma matkaga ei jõudnud, sest Evelin sõitis meie Kärdla sildi all juba vastu. Andsin siis paberid üle ja ise läksime Prählamäele maasikale. Läbi oli juba käidud. Janderil tuli tüdi ka kiiresti peale. Meie Janrdaga ikka korjasime. Viimane küll rohkem endale kõhtu, aga seegi hea. Kui tagasi tulime, siis ise läksin veel kodu juurde maasikaid piiluma. Lapsed saatsin koju. Minu saagiks oli terve liiter marju, mis leidsid koha sügavkülmas.
Maasikamets

Turvaline maasikakorjamine

Siis jõudis järg ujumise kätte. Jass meiega muidugi kaasa ei tulnud, sest vesi on märg ja külm. Lapsed tahtsid hirmsasti Otikasse minna, nii me sinna läksimegi. Laine oli parajalt suur ja omajagu soga üles keeranud. Aga vesi oli soe. Meie nannipunn Jander ei tulnud vette. Sääsed teevad talle liiga ja vesi on külm jne. Õrnakene meil teine. Meie jaoks Jandraga oli vesi ikka tõeliselt soe.

Õhtul küpsetasin purukoogi ja Helena tuli perega meiele kohvile. Oskarit polnud ainult. Üle hulga aja saime mõnusalt lobiseda. Vahetasime tantsupeo muljeid ja üldiselt meil jututeemadest puudu ei tule.

Jandra nurgake

Janderi nurgake
Meie Kitti üks lemmikkohtasid

6. juuli 2011

Soeras...


Kolmapäev, 6. juuli

See päev oli juba ammu teada, et tuleb tööd teha, sest Soera Talumuuseumi kultuurne kolmapäev ootas meid esinema. Enne tegime veel kultuurikeskuses I, II ja Tibidega proovi. Õpetaja triikis kostüüme. Lapsed tantsisid. Siis riietusid ja sõit võiski alata. Tibid said täna laiata, sest nad olid autojuhid: Marie, Triin, Tiiu ja Maria. Nende õlul oli nooremate turvaline kohaletoimetamine. Minu isa tuli ka transpordiga appi.

Auto-Tibid

Külalisi oli Soeras vähe, aga mõni siiski. Imelik on küll nn tühjale saalile tantsida, aga siiski tuleb anda endast parim. Nii siis hakkasime aga pihta. Illa tegi avasõnade ja ühe laulumänguga otsa lahti ja meie jätkasime oma etno-folk programmiga, 25 minutit. Siis rääkis Ille jälle rahvariietest ja Hiiumaa seltsidest (kohvilähkrid, odratolgused, vandiraiujad jne). Lõpetuseks tegime mõned folkloorsed tantsukesed, laulu-mängud ja saigi meie tunnike otsa.
Alustasime rühmade ühistantsuga "Oige ja vasemba"
Jätkas II rühm "Samblalõhnalisega"
Siis I rühm "Tihasega"
II rühm ja Tibid üheskoos "Vanaema mäng"
Pealtvaatajad eesotsas pererahvaga
Nooremad puhkasid suuremate tantsu ajal jalga pinkidel

Tibid tantsisid oma neljatantsulise folgi-bloki
Kui Tibid tantsisid, siis samal ajal vaatajate selja taga harjutas väike tulevane tantsija usinalt uusi samme
Nii, nüüd jõudis järg Ille kätte, kes igasugu huvitavat tutvustas
Ühised tantsukesed lõpetasid meie programmi

Ilm oli super. Päeval oli Jandrikutel küla Johanna. Toimetasid omaette. Mina olin nina aruannetes.

5. juuli 2011

Juba parem...

Teisipäev, 5. juuil

Kuigi uni oli hommikul jätkuvalt magus, mahtus minu tänase päeva toimetuste sekka ka midagi muud kui magamine. Isegi tööl käisin, kuigi erilist viitsimist asjalikkuseks polnud. Tüdrukute silmis ma ka millegipärast entusiasmi tulukest vilkumas ei näinud. Siiski oli vaja ennast kokku võtta, sest kolmapäeval juba esinemine Soera Talumuuseumis. Selleks olin kohale kutsunud Tibid, I ja II rühma, et esitada meie folgi programmi täies mahus. Pidime väheke jooniseid ümber tegema I rühma "Tihasel", kuna palju tüdrukuid ei saa tulla, aga kõik ülejäänud oli OK!

Jandrikud käisid täna Kuris Karoliina sünnipäeval. Ise üritasin sel ajal väheke kodus olevat segadust likvideerida, mis mitmete kohvrite lahtipakkimisega tekkis. Õhtuks sai põrandapinda väheke vabaks kah.

Ilm oli oluliselt jahedam, kui terve möödunud nädal kokku. Loodan, et rannailmad sellega lõppenud pole. Eelmine aasta kippus ka sedasi olevat, et suve ühe soojema nädala veetsin Tallinna staadionitel.

4. juuli 2011

Leedu reisi blogi...

Leedu reisi blogi nüüd valmis!


Head lugemist!

Täitsa läbi...

Esmaspäev, 4. juuli

No nii, lõpuks tagasi kodus ja omadega täitsa läbi. Terve keha karjub väsimusest ja vaim samuti. Kuid samas on tunne nii hea ja õnnelik. Tantsupidu ongi selline, millega koos käib krooniline väsimus, päikesepõletus ja punased kalasilmad, aga see kõik ongi see õige Tantsupeo tunne, mis päädib pisaratega kontserdil.

Kogu minu naiskond, kuhu kuulus 32 last ja 3 bonnet + mina ise, see oli üks väga hästi koos toimiv mehhanism. Sedasi on suurepärane teha suurt pidu. Emotsioonid on laes.

Ma ei hakka praegu kogu tantsupidu siin ümber kirjutama. Teen jälle aegamööda ühe tantsupeo-blogi, mille peatükke siis siia postitan lingina. Piltidele võib aga pilgu juba peale visata siin!

Ise olen täna terve päeva maganud. Uinusin kell 2, sest tulime viimase praamiga. Ärkasin oma Okasroosikese unest kell 12:30 ja see oli ka raske. Kogu keha oli tuima väsimusevalu täis. Siiski üritasin paar tundi asjalik olla ja siis magasin veel kolm tundi. Siis hakkas tunne juba väheke tagasi tulema. Aitasin isegi Jassil muru riisuda. Nägime rohu sees kahte ussi ka.