Tallinna Vanalinnapäevad...

No nii, nüüd ma siis reisilt ja vanalinnapäevadelt tagasi ja üritan oma toimekad päevad kuidagi ka siia kirja panna.

Reisipäeviku järgmisi päevi peab veel natuke ootama, aga eks ma siis annan märku, kui see ka loetava vormi omandab.

Aga, reis oli tore, sain nii mõnegi kogemuse võrra rikkamaks ja olen rõõmus, et meil on kodus navigatsioonisüsteem TomTom ja ma seda natuke ka tunnen, muidu me vist poleks festivalile jõudnud. Hea, et teadsin teed Kaunasesse ja ka seda, et väikebussidel tuleb tasuda teemaksu Leedus. Lühidalt öeldes oli bussijuhil kodutöö vist tegemata.

Aga muidu, noh eks need teismelised õitsvas puberteedieas just kõige kergem seltskond pole ja koosreisimise kogemused puuduvad, nii et sai nata ikka puid ja maid jagatud, aga lõppkokkuvõttes oli vahva reis.

Kui ma siis reisilt pühapäeva, 29. mai õhtul koju jõudsin, siis sain vähem kui 12 tunniks kodus olla, kuna esmaspäeva, 30. mai hommikul tuli uuesti startida, seda korda siis Tallinna poole, kus ootasid Tallinna Vanalinnapäevad. Jass veetis ka selle aja mandril, kui mina Leedu reisil olin. Lapsed veetsid aega kodus vanaema-vanaisa seltsis. Sain siis õhtul põgusalt lapsi kaisutada, kui teatasin, et lähen homme jälle ära. Mitte kohe ei oleks viitsinud.

Aga siiski, tuli minna. Jass oli hommikul 5:30 juba Jander-Ericu bussile viinud. Ta läks klassiga ekskursioonile Jõelähtme prügilasse. Minu viis Jass bussile 7:30. Jandra otsustas ta koju jätta. Lapsed pidu, ei pea lasteaias käima kui emmet pole, sest issi ei viitsi teda viia. :)

Ühesõnaga, sõitsin kiirbussiga linna. Helistasin sealt korra koju kella 11 paiku. Ema mõtles, et ma magan üleval, :). Tal oli meelest läinud, et ,a linna pidin minema. Tunnikese vaba aega sisustasin meeldivalt oma ühe tuttava seltsis, keda polnud ikka üle 10 aasta küll näinud. Olime mõlemad Saksamaal lapsehoidjad, aga millalgi meie kontakt katkes. Nüüd olin mingi aeg tagasi ta internetiavarustest taas leidnud. Istusime kohvikus ja juttu oleks jätkunud kauemaks, kui hetkel aega antud. Nagu poleks seda pikka auku olnudki, mil me ei kontakteerunud.

13:30 oli kohting Raekoja otsas Tibidega. Kõik olid juba kohal. Puudusid veel meie külalisesinejad Maris ja Mari-Liis, aga nendel polnud vaja veel seal olla ka. Päev tuli meil tihe.

Raekoja platsi laval (bändide jaoks oli ruumi küll, aga tantsijatele oli etteulatuv lava isegi meie kultuurimaja lavast oluliselt väiksem, aga valikut polnud. Teine väljavaade oli tantsida munakiviteel, see polnud sugugi ahvatlevam) pidime üles astuma 3 korda, siis Vabaduse väljakul ühe korra ja siis mina pidin tegema veel ka line-tantsu Rekoja platsis. Riiete vahetuseks oli lava kõrval telk, mille me kohe vallutasime.

Edasi läks päev järgmiselt:

14:30 etno-programm, mis koosnes 4 tantsust : Tüdrukute õhtu, Igal ajal, Tulge tulele ja Regi

Vaba aeg 2 tundi, mille veetsime McDonaldsis rämpstoiduga maiustades. Õues oli jube tuul, seega pidime mõtlema oma mõningad detailid ilusti läbi ja sisse viima muudatuse. Jutt oli lehvikutest. Neid ei saanud sedasi maha laotada nagu programmis, kuna tuul oleks need lihtsalt minema lennutanud.'

17:25 teine programmi jupike, mis koosnes: Jalgratas, Rikis ja TTF

Siis kohe kapates Vabaduse väljakule, kus 18:00 tegime Rikist ja TTF-i

Tagasi Raekoja platsile. Kava oli nihkunud 15 minutit taha poole, nii et oli väheke võimalust hinge tõmmata. Päike paistis mõnusalt, aga tuult oli jätkuvalt palju. Eve käis lastega vaatamas Ah jaa, saime teada, et meie esimene rühmatäiendus tuleb poisslapse näol :)

18:00 meie kolmas osa: Asi on maitses, Sunrise ja Telefon. Enne seda sai ka ikka nalja ja meil siis nüüd Tibidega asi, millega Triinu tulevikus nokkida icc-icc. Aga ütleme nii, et selle mure lahenduse peale nad hingasid kergendatult, et küll on hea, et meie õpetaja on naine, muidu oleks Triin pidanud oma mustad retuusid katki lõikama.

Kohe peale seda hakkasin mina line-tantsu õpetama. Algul väheke pabistasin, aga kõik läks hästi mõnusalt. Rahvas tuli kaasa. Kolm Tibi oli mul laval assisteerimas ja kolm alla rahva seas. Feeling oli hea. Õpetasin Just see kantritants, Alfie ja Waterloo. Peale seda sai meie jaoks programm läbi. Vaatasime veel nata teiste esinemist ja ... noh, ma parem ei pruugi siin kohas suud. Ainult lisaks nii palju, et annaks keegi mulle natuke rohkem kriitikameelt kui sellele õpetajale, kelle rühm enne meid ja pärast meid esines.

Lahe päev oli. Jalutasin mööda linna rahulikult bussipeatuse poole, mõnus ja soe õhtu oli. Tuul hakkas ka vaibuma. Sõitsin Hiiule Kaili juurde, kes mu enda juurde ulu alla võttis. Mul nii hea meel, et nad nüüd Tallinnas tagasi on. Näeb neid rohkem. Lobisesime keskööni ja jälle kord juttu oleks jagunud kauemaks.

Reisi esimene päev....

Loe siit!!!

Algab sõite Leedumaale...

Nii, täna, 26. mail, neljapäeval algab sõit Tt-stuudio II rühmaga Leedumaale Kaunase lähistele Birštonasesse festivalile. Kui kuskil juhtub levi olema, siis võib-olla panen siia kah midkit üles, aga kui ei, eks siis tagasitulles kriban

Vajan puhkepäeva....

Küll oli raske end hommikul üles ajada. Pea oli ka öösel uuesti valutama hakanud, nii et hommikupoole ööd ei tulnud magamisest ka midagi välja. Hädasti oleks taasumiseks päeva vaja olnud, aga ei saanud seda endale lubada. Kätte oli jõudnud esmaspäev, 23. mai.

Täna tõmbasin otsad kokku lasteaias koolieelikute rühmaga. Kuna nendel on ka juba igasugu väljasõidud, siis ei saanud tundi omal õigel ajal teha. Nii siis seisin kell 10 juba lasteaia saalis, suur kauss täidetud õunte ja pirnidega, mis olid lastele aasta lõppemise puhul ja tubli esinemise eest. Pea-aegu kogu rühma oli kohal. Iga lapse jaoks oli ka tähtis paber : TUNNUSTUS TUBLILE TIINA TANTSUSTUUDIO TANTSULAPSELE. Täna me ei tantsinud. Lapsed tahavad alati rääkida, tegime siis rääkismise tunni ja siis sai kauss märkamatult tühjaks. Poolt tundi oli sama märkamatult möödas ja läbi ka see tantsuaasta.

Järgmiseks ootas mind kohtumine bussijuhiga, kellega me Kaunasesse sõidame. Rääkisime mõned detailid läbi ja vahetasime infot.

Kuidagi see enda käima tõmbamine oli keeruline. Õhtuks line-tantsu tunni ettevalmistamine võttis hulga aega. Kõige kauem võttis hoogu võtmine selle tegemiseks. Tibide tund läks jutuhoos. Triinu jalg oli ikka valus, mis tahtis paranemist. Ja ega tantsude pärast polnudki vaja täna läbi tantsida. Tarvis oli kostüümivahetused läbi arutada.

Üritasin natuke ka oma segadust korrastada, aga siis tormasin juba tulistjalu line-tantsu. Kohale jõudes ja juba tundi alustades, avastasin, et olin taas kord unustanud plaadid. Mitte ei saa kohe vedama. Eks siis kimasin neile järgi. Edasi läksid tunnid juba ilusti, aga kui pool 10 koju jõudsin, siis olin küll täitsa läbi. Mitte ei jaksanud end liigutada.

Teisipäev, 24. mai läks samas tempos. Hommikul Emmaste, kus olid ka viimased tunnid. Korra kodus ja siis juba Jandra arenguvestlusele. Rääkisime kasvatajatega ja muretsemiseks pole põhjust. Õppimisega on kõik väga hästi, hea käe ja mäluga. Kätega õiglust nõudma ei lähe, aga ennast oskab maksma panna ja teda kuulatakse. Lahendab konfliktiolukordi ja on õiglustundega laps. Probleeme temaga pole. Seda kõike oli ühel emal hea meel kuulda.

Vaba aeg, mis jäi lasteaia tundideni, sai ära sisustatud tänukirjade jagamisega. Vestlesin Turismiliidus natuke sügise plaanidest ja korraga märkasin kellale vaadates, et nüüd juba kiire. Kodus oli vaja veel õunad puhastada ja tunnustused valmis kirjutada ja sis ka veel kultuurimajja jõuda, et Triinule õnne soovida. Ta sai 18. aastaseks. Kokkuvõttes jõudsin kõik asjad poole tunniga tehtud, kuigi kõik käsi väga jooksujalu.

Hiljem oli veel I rühma trenn. Pool tundi läks aega selle peale, et leida aeg järgmisel nädalal, millal saaks trenni teha, et kõik kohal saaksid olla. Keeruline. Lõpuks siis mingi otsuse langetasime. Väga raske. Ma ei mäleta, et ükski kevad nii keeruline oleks olnud lapsi tundi saada. Nii palju asju on üheaegselt toimumas.

Jander käis saviringis ja Jandra oli õhtul Mia-Marleeni juures Suuresadamas külas. Vihma hakkas sadama, kui ma kella 20 paiku talle järgi sõitsin. Tal oli väga tore olnud.

Hilisõhtu sai aga koos tuulehaugidega sisustatud. Jass ostis oma 25 kg tuulekala. Puhastasime neid siis kahekesi pool ööd. Terve päev oligi tuisates möödunud.

Kesknädal, 25, mai juba käes. Homme vaja juba Leedu poole sõitma hakata. Nagu pole üldse selleks valmis. Kaks suurt asja nii lähestikku. Kuidagi poolik tunne on, et midagi on tegemata või midagi jääb maha. Ei tea. Küll pingutasin ajusid, et kõik läbi mõelda. Hommikupooliku toimetasin paberimajandusega, tõstsin asju vaikselt ühte kohta, mis tuleb kaasa võtta. Õnneks sain kätte tellitud logodega tassid ja pliiatsid, mida ma juba ootasin. Nüüd nänn kingituseks olemas.

Tibide trenn läks sellises katsetuse ja immiteerimise rütmis. Vaatasime läbi joonised ja äraminekud-tulekud-riietevahetused, mis Vanalinnapäevadel vajalik on. Triin puudus, kuna ta jalg vajab kosumist.

Lasteaias lõpetasin ka 3.-4.-aastastega tunnid ja sõime pirni-õuna. Nüüd siis lasteaedadega selleks hooajaks ühelpool. Õpetajamaetist pole ma kunagi unistanud, aga vaat mis moodi hoopis läks.

Õhtul kell 20 oli veel II rühmaga trenn enne reisi. Nendel on päevad nii kinni olnud, et pole saanud varem trenni teha. Siis tuli õhtul tantsu lüüa. Rääkisime vajalikud asjad reisiks läbi ja kordasime reeglid üle. Noh neid peab ikka ka natule olema. Nüüd vist enam-vähem kõik valmis. Kodus veel enda riided vaja kaasa pakkida. Muud asjad olen suutnud päeva jooksul kokku koguda ja kotikestesse paigutada. Ma ei armasta üldiselt reisida 10 väikese pakikesega, aga seekord on väikeseid asju parem bussi paigutada, kui ühte suurt. Pagasiruumi pole, kõik tuleb sisse võtta.

Nagu näha, ei tulnud puhkepäeva kuskilt ja pole ka lähitulevikus näha. Ka see töönädal tuleb 7- päevane.

Tuul tiibades....

Ka ühel täiskasvanul võib olla ühel päev olla nii emotsioonide rikas, et õhtul ei tule unigi peale, kuigi oled nii väsinud, et ei jaksa püstigi seista. Nii juhtus minuga. Kui hommikul olid väikesed kribinad kõhus, kui klutuurimaja poole läksin, siis õhtul sealt ära tulles, olin emotsioonidest tulvil. Algatuseks sain peavalu pingelangusest ja magamamineku ajaks unetuse :)

Aga kui kõike algusest alata, siis... kätte oli jõudnud pühapäev, 22. mai, mil toimus Tt-stuudio kevadkontsert "Tuul tiibades"

Miks selline nimi? Sellepärast, et stuudio I lend lõpetab, st Tibi Tiina Tantsutruppi enam sügisest pole, sest mu esimesed luiged on nii suureks sirgunud, et lähevad oma tiibu sirutama ja laia maailma õnne otsima.

Kui kell 10 end kultuurimaja poole teele sättisin, auto viineripiruka- ja koogilõhna täis, kaasas 7 kleiti ja mitu paari kingi, oli õhus tunda natuke elevust. Ei teadnud mida selga panna, mis veel vaja teha.... Lippasin läbi Selverist, kus nägin Siviat, kes küsis, et kas tüdrukud projektori said. Ma vastu, et mis projektori. Ta vastu, et tüdrukud tahtsid ja küsisid. Ma omakorda vastu, et sellest ei tea ma midagi, kui tüdrukud tahtsid, siis see on vist midagi mida ma ei pea teadma. Nii, miskit neil plaanis...

Tibid tulid ka üsna pea peale mind. Hakkasime aga lava veel kaunistama. Nemad hakkasid omi asju sehkendama. Valmistasid ette II rühmale kõige vanema rühma staatuse edasi andmist jne. Heino tuli tehnikat üles panema. Kõik nagu sujus. Selga panin lõpuks ikka II rühma eestiteemalise kleidi. Jõudsin end isegi enne valmis sättida, kui pisikesed tulema hakkasid. Kõik sujus, aga ikka oli ärevus hinges, kas kõik ikka läheb nii nagu vaja. Kõik kohad olid siginat saginat täis. Lapsi jooksis kõikjal. Siis tuli ärev teade, et üks seelik koolieelikutel puudu. Mis jama, ma ju lasin täpselt õige arvu juurde teha, aga kus on seelik. Hakkasin juba varuvarianti välja nuputama, kui tuli teada, et üks lapseke on saanud peapõrutuse ja haiglas. Kurb ja paha lugu, aga saime seeliku. Fotograaf oli olemas, Hengi ka, õhtujuht ka, saal rahvast täis, lapsed kõik riides, võiks nagu alata. Aga, veel ühel III rühma lapsel pluus kodus, pisar silmis... ema läks pluusi järgi. Huh, nüüd küll vist kõik.

Täpselt kell 14:00 võtsin saalis koha sisse. Just nimelt, istusin esimest korda saalis. Pireti kõrvale maha potsatades vaatas ta mulle imestunult otsa, et sina ja saalis. Mhm, seekord küll, aga ega see kerge polnud. Suu kuivas mis kole. Teadsin, et kõik ju nii säätud, et peaks jooksma kui õlitatud, aga ikkagi.

II rühm "samblalõhnaline"

I rühm, "Tihane", Marii siin eesrinnas

Tibid ja "Tüdrukute õhtu", Marie on hoogu sattunud

Maria, Tiiu, Marie "Regitants"

Kontserdi I osa oli eestiteemaline etno-folk, kus tantsisid I, II- rühm ja Tibi Tiina Tantsutrupp. Alustasime Oige ja vasembaga, kus kolm rühma koos tantsisid. Päris ilus oli vaadata. Jätkas II rühm Samblalõhnalisega. Seal tulid ikka sisse päris rängad vead ja see polnud mitte kohe ilus. I rühma tantsis oma Tihase ilusti ära. Jätkasid Tibid ja II rühma Vanaema mänguga, siin ka tuli üks suur eksimus sisse. Lõpuks tegid Tibid oma 4 folginumbrit ja läbi I osa oligi. See osa kandis pealkirja "ÜKSKORD AMMU-AMMU". Vaadates Tibisid tantsimas ja siis ... tuli klomp kurku, kui mõtlesin, et järgmine aasta neid enam mul tunnis polegi. Juba kurvastan :( Siis, keset I osa tuli mulle meelde, et ma ei kuulanud II osa plaati korralikult läbi, et ei teagi, kas lood on kõik ikka õiges järjekorras. No siiski olid, aga tekkisid teised probleemid.

Sedasi said esinejad sammassaalist kontserti jälgida.

Saal oli publikut täis

Õhtujuht palus nüüd lasteaialastel saalist lahkuda. Kribinal-krabinal, oluliselt kiiremini, kui ma olin arvanud, saigi pea 70 last saalist välja. Kõige tillemad komadeerite lava taha garderoobi oma järge ootama, Koolieelikud rivistati järjekorda lavale minekuks ja siis ülejäänud seltskond istis sammas-saalis asuva teleka taha, kust otse kontserti üle kanti. Vot nii vinge tehniline lahendu oli.

Nüüd hakkas igasugu ootamatusi juhtuma. Koolieelikute lugu, kus tantsis ka Jandra, kuigi ta veel kooli ei lähe, läks kõik ilusti. Jandra ainult ühe korra tahtis lavalt putku panna: "Emme, ma olen vale koha peal", hüüdis ta mulle. Ma vastu, et tantsi tantsi edasi, sellest pole midagi. Ma olin kardinate vahel. Minu suureks rõõmusk tulid kõige tillemad, 3.-4.-aastased kõik ilusti lavale nii nagu trennisaalis õpitud. Tantsud läksid ka kõik ludinal, ma ise käisin nendega laval kaasas, aga ülejäänud tantsisid kõik iseseisvalt. Ja siis... 4.-5. aastastest üks keeldus lavale minemast ja jäi kardinate vahele nutma. Ja siis... muusika lõppes järsku mõni sekund enne loo lõppu ära ja teine kah. Ma Heinole, et miks sa lood varem kinni paned. Tema vastu, et ei pane, su plaat on selline. Jama missugune. Nii juhtus nii mõnegi looga veel. See oli see, et ma plaati läbi ei kuulanud.

Kõige lahedam oli koolieelikute "Kuninganna unenägu", kus siis tantsis mul üks poiss ehk üks kuningas oma 19 kuningannaga. Nii lahe.

Peale lasteaia nelja rühma tantsisid põhirühmad ehk siis I kuni IV rühm. Tibid siit valikust puudusid. Minul oli tegemist lavataga. Hakkasin siis helitehnikule ükshaaval plaate kätte andma (oma üksikute lugudega kontsertplaadid otsisin välja), sest ei riskinud rohkem ärahammustatud lõppudega. Nii et sada, mida lapsed laval tegid, ma täpselt ei teagi.

Kõige tillemad tantsu "Vanaema" tantsimas

Oliver ja Anni tantsivad "Eesti naljatantsu", Jandra rühmakaaslased, 6-aastased

Mirjam "Kuninganna unenäos". See oli koolieelikute rühm

II rühm ja "Siidiussid"

I rühm ja "Stop It I Like It"

IV rühm "Lustime". Nemad õpivad õpetaja Tiiu käe all, Maribel, Eliise-Emilie, Maria ja Sandra

I rühm üritab lennukit teha. Marii on siis lennukiks. Tants "Mäng", mis on tantsupeo kava

Vaheaeg 20 minutit, kohvikus oli kogu aeg saba. Äri läks hästi. Kui mina peale kontserti kohvikusse jõudsin, siis olid järgi ainult veidike viineripirukaid ja muffineid ja popcorni ja liha-muna pirukaid ja kaera-šokolaadi küpsiseid. Kõik! Ühesõnaga kõik koogid oli otsas ja muidugi Tiiu soolane kringel. Mmmmm, aga õnneks ootas meid üks veel õhtugrillil.

Algas III osa, kus mul oli taas kord au saalis istuda. Olime seda nii mitu korda harjutanud, et kõik viperusteta sujuks. Enne aga tuli veel mul lavale minna, sest sõna anti õnnitlusteks. Kõik rühmad tõid lilli, mõni ka kingituse nagu I ja IV rühm. III rühm kinkis Triinule suure armsa pehme looma, mille peale Triin ütles hiljem, et kust nad teadsid, et ma just seda endale soovin.

Õnnesoov õpetajale esimeselt rühmal. Sain küünesalongi kinkekaardi

Tibid kutsusid lavale II rühma, et neile anda üle Stuudio kõige bossimate nn rändkarikas, nad ju nüüd kõige vanemad. Pildiraam, kus kirjas: BOSSID ja kolm põhireeglit: hoidke meie lippu kõrgel, tehke Tiinale au ja.... rohkem ei mäleta. Kaasa andsid ka pärgamendirulli, mida siis iga lõpetav rühma peab täiendama. Praegu seisab seal I lennu 8 nime.

Tibid annavad II rühmale BOSSI tiitlit üle

Ajalooline dokument :)

Nüüd läks asi jälle härdaks. Seisin taas laval ja Tibid ütlesid ilusaid sõnu, mus klombi kurku tõid. Huh, nad on mulle nii armsad, mitte ei tea, kuidas sügisel ilma nendeta alustada. Kellega ma siis nüüd tundi lobisema ja klatsijutte rääkima lähen :) Aga see selleks. Nad kinkisid mulle murelipuu. Ja siis tuli üllatus, see projektori lugu :)

Nüüd saan mina murelipuu omanikuks

Videokokkuvõtte aeg jõudis kätte

Videokokkuvõte meie koos veedetud ajast, tegudest ja .... kõigest. Piret pakkus mulle kõrvalt taskurätikut. Nii lahe ja samas ka kurb. Pool saali vist vesistas kaasa :). Aga ma sain ikka neil ka vee välja lõpuks. Pärast tuli jutu sees välja. Nad panevad mind iga kevad vesistama.

Nüüd siis järgnes lõpuks showprogrammi "Tuul tiibades" ainuettekanne. 10 tantsu, 9 riietevahetust ja 35 minutit järjest. Selle ülevaate panen siia piltides.

1. Valge vs must. Solist Marie

2. Asi on maitses, solist Triin, kes just selle koha peal oma hüppeliigese välja väänas

3. Kohustuslik "Sunrise"

4. Rikis

5. TTF

6. Pipi - Marie

7. Jalgratas - Triin, Marie, Liisa

8. "Hallo ma kuulen Teid!"

9. "Maria" - petekas publikule. Seda tantsisid tegelikult II rühma tüdrukud

10. Can-can - finaal

Äpardusi juhtus ikka kah. Triin väänas kohe II tantsu ajal jala välja. Nägin küll, aga arvasin et kuna ta nii hea näoga edasi tantsib, siis polnud õnneks hullu, aga tegelikult sai ikka korralikult. Õhtul enam jalale ei saanud toetada õieti. Siis Marie ei jõudnud jalgrattasse ja oli seal lava taga sajatanud tuld ja tõrva ja koledaid sõnu lausunud, aga Triin ja Liisa mängisid väga hästi välja. Tiiu pani pange Sunrises noh ja ülejäänud sujus suht normaalselt väikeste vigadega, mis ei paistnud nii välja. Panid ikka vingelt küll. Emotsioonid olid nägudes ka mõnusad. Igal Tibil oli lava taga abiline II rühma tüdruku näol, kes neil riietuda aitas. Noh ja siis publiku peteka mõttes nad tantsisid ka ühte tantsu (pimedas küünaldega), et Tibid jõuaksid riided vahetada viimaseks tantsuks. Ja õnnestuski suurem osa publikust ära petta.

Programmi lõppedes oli minu kord sõna võtta. Raske oli, sest sõnad tahtsid jääda kurku kinni. Neid jääb ikka 8, nii nad ütlesid ise. Nii oli ka minul 8 roosi, 7 punast minu 7 luigele, kes on nii särvad kui punased roosid ja üks valge meie väikesele inglile kaugel pilvepiiril. Kutsusin nad kõik ükshaaval nimepidi publiku ette. Tahtsin, et kõik teaksid, kes on need tublid noored. Nii emotsionaalne!

Lilled minu luikedele

Läbi oli kontsert, algas discko. Kõik oli nii hästi organiseeritud, et sips-sips olid toolid koos. Samal ajal panid Heino ja Aaro paar disko valgustit üles ja muusika hakkas tümpsuma. Kohvik töötas, õnneloos töötas, aeg oli korraks maha istuda. Kui hea tunne, ülev ja rahulolev. Diskotama jäi vähe lapsi aga mõni siiski oli, nii et lubatud kella 18-ni kestis ikka välja. Mina koristasin seni, tüdrukud aitasid. II rühma pliksid olid ka usinalt abiks nii kohviku kokkupanemisel kui ka õnneloosi koristamisel. Põrandad said pühitud ja toolid-lauad tagasi tassitud. Kell 18:30 olime valmis lahkuma. Päris korras muidugi veel polnud. Üks garderoobidest ja minu konku olid veel täitsa sassis. Nendega tuli alles tegelema hakata.

Sõistime Tibidega kalmistule oma valge luigekese juurde küünlaid süütama ja lille viima, kõik koos. Pärast oli plaanis piknik minu valdustes. Selleks ajaks kui sinna jõudsime olin saanud kätte võimsa pingelanguse migreenihoo. Tuli kuidagi vara seekord. Tavaliselt saan selle öösel. Andsin Tibidele kätte ka oma kingitused. Tegin igale ühele albumi 20 pildiga, mida kaua aega valisin. Tundub, et neile vist meeldis. Eks ma seda ju lootsin. Siis nad ütlesidki, et kui ma nende roosidga lavale läksin, siis oli neil kah pisara silmanurka võtnud. Ükskord ometi :)

Tibi Tiina Tantsutrupp

Päev oli ilus ja päikesepaisteline, nii ka õhtu. Jass ja Jander, Jandra olid ka meiega. Grillisime, jõime laste šampust ja sõime magusat ja loomulikult Tiiu ema tehtud kringlit.

Grill meite kämpas

Marie oli nii magusanäljas, et Triin aitas teda vähekene

Pika nädalavahetuse lõpetasime meil kodus toas vahukomme grillides ja kontserdi videod vaadates. Kella 23 paiku sõidutasin tüdrukud koju. Maria oli oma autoga ja viis osad koju. Tibidel nüüd kõigil load peale Katre. Triin pidi küll veel kaks päeva ootama, et load kätte saada, aga juba olemas. Maarja oli ajutiselt Marie juurde kolinud, ta Kärdlas praktikal, õpib ämmaemandaks.

Video vaatamine minu pool

Noh ja siis kui ma koju jõudsin ja magama läksin, siis vähkresin voodis ja uni ei tulnud peale. Mis sa kostad.

Veel kontserdipilte saab siit vaadata!