2. mail oli Tõnise sünnipäev, ta sai 20.-aastaseks!
Lasteaias oli sel päeval nõidade pidu. Meil jäigi sel aastal kodus volbri-lõke tegemata. Jandrale pakkusin ka ,e t lähme võtame kultuurimajast talle riided, aga millegipäest polnud see idee talle vastuvõetav. Tüdruk teab juba täpselt, mis ta tahab ja ümber rääkida on teda väga raske.
Aga see pidu toimus kõik rühmad koos Vabriku väljaku lasteaia hoovis. Mina haarasin oma maki kaenlasse ja seadsin sammud ka peole. Olime lastega õppinud ühe tantsu väikesest Metsatondist ja nüüd saime seda ka teistele näidata. Sigimist-sagimist oli palju kui maa-nõid Minna ja linna-Nõid Anna toimetama hakkasid. (Anna ja Minna olid Jandra kasvatajad Meeri ja Pille). Kui tants tantsitud, siis tulin koju muude toimetuste juurde.
Lõuna ajal vaaritasin lasanjet. Armastan itaalia kööki! Tädid tulid vennale sünnipäevaks õnne soovima. Sõime siis kõik koos lõunat. Küll maitses hästi, ma võin ennast lasanjest kohe haigeks süüa. Lisaks oli veel šarlotte tort, mille ema eelmisel õhtul oli meisterdanud.
Õhtupoolik töötähe all nagu ikka, Tibid ja line-tants.
3. mail vaaritasin Pireti retsepti järgi pikka-poissi majoneesi kastme ja juustuga. Imehea tuli välja. Lisaks ahjukartulid brokkoliga. Mmm, keele viis alla!
Jander käis savis ja jalka jäi ära. Tegelikult pole sotti saanud, mis päeval see siis nüüd õieti on, alates sellest ajast kui see õue kolis. Tuli siis trennist lasteaeda minu juurde, et tal nii külm. Ilmad on taas külmaks läinud. Üks nädal sooja kevadet hellitas ära. Talveriidedki juba pööningul koha leidnud. Nüüd selline tunne, et otsi või uuesti välja.
Jandra läks peale lasteaeda seniks Maria juurde mängima, kuni mina vee ühe tunni ära annan, mispeale, siis koos koju läksime.
Täna rääkisime I rühmaga läbi meie pääsu tantsupeole. Kuna tantsupeo ühe rühma liikmete arv on 8, siis tegin ühest rühmast kaks, kuna neid oli 16. Seega hakkas ühe rühma kaks koosseisu oma vahel tantsupeole pääsemise üle võistlema. Konkurss oli suur ja peole pääses vaid üks rühm (sama seis oli ka III rühmas), seega oli rõõmustamist ja kurvastamist. Nüüd aga üks laps loobus peole minemast, nii et mul vabanes üks koht. Rääksime siis läbi, et kuidas selle ühe koha täitmine saab olema. Jõudsime kokkuleppele, et tõmbame liisku nende kolme tüdruku vahel, kesllel pole võimalust ka mitte laulmisega peole saada. Väga mõistlikud tüdrukud on see I rühm!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar