Algas nädal, mis peab lõppema Tiina Tantsustuudio suure kevadkontserdiga "Tuul tiibades". Kui see päev õhtusse, saab, siis on jäänud veel üks päev vähem asjade joonde ajamiseks. Kuidagi selline pingeline on, aga ei muretse väga. Huvitav, kas see tuleb alles päris viimastel päevadel. Tibide trenn läks ka täna päris hästi. Juba jõudsid tantsude vahel riided enam vähem õigel ajal selga ja tantsudki olid, noh mitte just päris nii nagu vaja, aga vaadeldavad. Mis ei tähenda muidugi sega, et tööd poleks veel palu, aga selleks on meil kõigest kaks tundi. Saaks ainult kõik tunnid tehtud, aga mure selles, et lastel nii palju asju parasjagu teoksil, et väga raske on leida sellist aega, et kõik saaks tundi tulla. Aga küll me sellega ka hakkame saame.
Ebameeldiva üllatuse valmistas meile Õnne-Liis, kelle olime Tibidele appi palunud programmis kahte tantsu (Sunrise, Valge vs must) tantsida ja ma sain aru, et ta ise oli ka sellest nagu huvitatud. Noh ja nüüd täna ta teatas mulle, et ta ei saa laupäeval enne 5 tulla trenni. Teadsin, et ta tuleb alles laupäeva hommikul, kuna on tööl, aga nüüd tuleb välja, et hoopis läheb reedel Saaremaale kuti juurde ja siis millalgi laupäeval laekub. Meile see õhtune variant väga kohe üldse ei sobi. Nagu nii olen juba kell 10 kultuurimajas, kus algavad proovid, mis lõppevad kõige parema tahtmise juures alles kella 17 paiku. Siis veel eraldi trenni tegema hakata (oleme vahepeal kõigest 2 kord Õnnet näinud ja varasemast ajast polnud ta suurt midagi meeles), oleks igat pidi kõigile liiga suur koormus. Vaja on kogu maja valmis seada kontserdiks ja õhtul veel ka kohviku jaoks küpsetada. Kõigile on seda puhkust vaja. Ma ei osanud kohe midagi kosta, aga tundsin, et see asi mulle kohe üldse ei meeldi ja kange tahtmine oli öelda, et me saame ise hakkama. Kui ei taha, siis pole vaja. Ma olin talle valmis ja Sõrule auto vastu saatma, kui ta ütles, et ta ei saa sealt kuidagi Kärdlasse, kui ta hommikuse praamiga tuleb. Aga selle peale ütles ta, et tegelikult ei saa ta ka Triigi sadamasse.
Trenni minnes ja Tibidega rääkides, olid kõik seda meelt et saame hakkama, kõigil lihtsam. Palume hoopis korraks ühe tõste jaoks Mari-Liisi abi. Mari-Liis on Triinu klassiõde, kes meil Rikist aitas Võimlemisfestivali tantsida. Peale selle olevat Õnne Katre peale nii kuri olnud ja süüdistanud teda, et viimane mulle ei öelnud, et Õnne tulla varem ei saa. Jah, Katrel ununes, aga me oleme kõik suured inimesed. Tal on minu telefoninumber, e-maili aadress, MSN-is on pidevalt sees, samuti FB online, milles probleem, ma ei saa aru. Nüüd Katre kõiges süüdi. Ja tegelikult poleks see midagi muutnudki. Ega ta ju varem sellegi poolest poleks tulnud.
Ühesõnaga, ebameeldiv vahejuhtum ja mul vaja see homme lahendada.
Jander-Ericul oli täna spordipäev ja tunde polnud, vaid kell 8:30 pidi olema staadionil. Kui ta kell 11 koju jõudis, oli ta nii õnnetu, et lausa viskas end kõhuli diivanile ja nuttis, nii et pisarad voolasid. Nimelt oli asi selles, et tema ei saanud diplomit. Kõik teised said ja tema ei saanud ja et tema oli üldse kõigis asjades kõige kehvem (kaugushüpe, 40 m jooks ja pallivise). Küll ma siis seletasin, et sina oled ju mõnes teises asjas parem, aga ta oli lohutamatu ja siis tuli välja, et päris viimane ta ikka vist ei olnud kah. Ämmi andis talle siis šokolaadi medaleid, see tegi meele väheke paremaks. Tema nii tahtsi ka homme võistlustele minna. Nimelt parimad pääsesid mingile Olümpiapäevale, kus siis Hiiumaa algklasside õpilased mõõtu võtavad.
Täna kell 12, oli meil plaanis kolleegidega teha värskes õhus grill-koosolek meie kämpas. Kristiinal oli sünnipäev ka. See nagu põhipõhjus oligi, kui nüüd aus olla. Aga kuna õues oli nii sompus ja külm, siis otsustasime selle grilli kultuurikeskuse ahjus valmis küpsetada. Mõeldud tehtud. Ma küpsetasin Kristiinale ühe fantakoogi kah. Küll see maitses kõigile hästi. Sõid ja kiitsid. Kristiinal oli kohe laud üsna lookas, kust ei puudunud salat, vorstid, kurk, seened jne. Maitsev lõunasöök, mille kõrvale ka tööasjad ära arutati.
Õhtul peale Tibide trenni, mis venis 20 minutit pikemas, tormasin siis KÜG´i line-tantsu. Ma ei tea, kus mu pea oli, ei jõua ära kiruda. Tunni alguseni oli jäänud 10 minutit. Jõudsin juba kultuurikeskuse ukses pea-aegu välja kui avastasin et joogipudel ja tossud on maha jäänud. Jooksujalu tagasi, autosse ja teele. Jõudsin mina staadioni nurgale, kui meenus, et KÜG´i võtmed jäid maha. Kimasin tagasi. Noh lõpuks õnnelikult treeningsaalis ja tundi alustamas, kui avastasin, et plaadid kõik kodus. Rallisin siis koju nende järele. Uskumatu!!!!! Täielik tuulepea. Siis eisaanud veel tundi ka õieti käima, mõtted puha kontserdi juures ja tantsud kõik sassis. Lõpuks hakkas siiski looma ja tund võis oma normaalses rütmis jätkuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar