Tallinna Vanalinnapäevad...

No nii, nüüd ma siis reisilt ja vanalinnapäevadelt tagasi ja üritan oma toimekad päevad kuidagi ka siia kirja panna.

Reisipäeviku järgmisi päevi peab veel natuke ootama, aga eks ma siis annan märku, kui see ka loetava vormi omandab.

Aga, reis oli tore, sain nii mõnegi kogemuse võrra rikkamaks ja olen rõõmus, et meil on kodus navigatsioonisüsteem TomTom ja ma seda natuke ka tunnen, muidu me vist poleks festivalile jõudnud. Hea, et teadsin teed Kaunasesse ja ka seda, et väikebussidel tuleb tasuda teemaksu Leedus. Lühidalt öeldes oli bussijuhil kodutöö vist tegemata.

Aga muidu, noh eks need teismelised õitsvas puberteedieas just kõige kergem seltskond pole ja koosreisimise kogemused puuduvad, nii et sai nata ikka puid ja maid jagatud, aga lõppkokkuvõttes oli vahva reis.

Kui ma siis reisilt pühapäeva, 29. mai õhtul koju jõudsin, siis sain vähem kui 12 tunniks kodus olla, kuna esmaspäeva, 30. mai hommikul tuli uuesti startida, seda korda siis Tallinna poole, kus ootasid Tallinna Vanalinnapäevad. Jass veetis ka selle aja mandril, kui mina Leedu reisil olin. Lapsed veetsid aega kodus vanaema-vanaisa seltsis. Sain siis õhtul põgusalt lapsi kaisutada, kui teatasin, et lähen homme jälle ära. Mitte kohe ei oleks viitsinud.

Aga siiski, tuli minna. Jass oli hommikul 5:30 juba Jander-Ericu bussile viinud. Ta läks klassiga ekskursioonile Jõelähtme prügilasse. Minu viis Jass bussile 7:30. Jandra otsustas ta koju jätta. Lapsed pidu, ei pea lasteaias käima kui emmet pole, sest issi ei viitsi teda viia. :)

Ühesõnaga, sõitsin kiirbussiga linna. Helistasin sealt korra koju kella 11 paiku. Ema mõtles, et ma magan üleval, :). Tal oli meelest läinud, et ,a linna pidin minema. Tunnikese vaba aega sisustasin meeldivalt oma ühe tuttava seltsis, keda polnud ikka üle 10 aasta küll näinud. Olime mõlemad Saksamaal lapsehoidjad, aga millalgi meie kontakt katkes. Nüüd olin mingi aeg tagasi ta internetiavarustest taas leidnud. Istusime kohvikus ja juttu oleks jätkunud kauemaks, kui hetkel aega antud. Nagu poleks seda pikka auku olnudki, mil me ei kontakteerunud.

13:30 oli kohting Raekoja otsas Tibidega. Kõik olid juba kohal. Puudusid veel meie külalisesinejad Maris ja Mari-Liis, aga nendel polnud vaja veel seal olla ka. Päev tuli meil tihe.

Raekoja platsi laval (bändide jaoks oli ruumi küll, aga tantsijatele oli etteulatuv lava isegi meie kultuurimaja lavast oluliselt väiksem, aga valikut polnud. Teine väljavaade oli tantsida munakiviteel, see polnud sugugi ahvatlevam) pidime üles astuma 3 korda, siis Vabaduse väljakul ühe korra ja siis mina pidin tegema veel ka line-tantsu Rekoja platsis. Riiete vahetuseks oli lava kõrval telk, mille me kohe vallutasime.

Edasi läks päev järgmiselt:

14:30 etno-programm, mis koosnes 4 tantsust : Tüdrukute õhtu, Igal ajal, Tulge tulele ja Regi

Vaba aeg 2 tundi, mille veetsime McDonaldsis rämpstoiduga maiustades. Õues oli jube tuul, seega pidime mõtlema oma mõningad detailid ilusti läbi ja sisse viima muudatuse. Jutt oli lehvikutest. Neid ei saanud sedasi maha laotada nagu programmis, kuna tuul oleks need lihtsalt minema lennutanud.'

17:25 teine programmi jupike, mis koosnes: Jalgratas, Rikis ja TTF

Siis kohe kapates Vabaduse väljakule, kus 18:00 tegime Rikist ja TTF-i

Tagasi Raekoja platsile. Kava oli nihkunud 15 minutit taha poole, nii et oli väheke võimalust hinge tõmmata. Päike paistis mõnusalt, aga tuult oli jätkuvalt palju. Eve käis lastega vaatamas Ah jaa, saime teada, et meie esimene rühmatäiendus tuleb poisslapse näol :)

18:00 meie kolmas osa: Asi on maitses, Sunrise ja Telefon. Enne seda sai ka ikka nalja ja meil siis nüüd Tibidega asi, millega Triinu tulevikus nokkida icc-icc. Aga ütleme nii, et selle mure lahenduse peale nad hingasid kergendatult, et küll on hea, et meie õpetaja on naine, muidu oleks Triin pidanud oma mustad retuusid katki lõikama.

Kohe peale seda hakkasin mina line-tantsu õpetama. Algul väheke pabistasin, aga kõik läks hästi mõnusalt. Rahvas tuli kaasa. Kolm Tibi oli mul laval assisteerimas ja kolm alla rahva seas. Feeling oli hea. Õpetasin Just see kantritants, Alfie ja Waterloo. Peale seda sai meie jaoks programm läbi. Vaatasime veel nata teiste esinemist ja ... noh, ma parem ei pruugi siin kohas suud. Ainult lisaks nii palju, et annaks keegi mulle natuke rohkem kriitikameelt kui sellele õpetajale, kelle rühm enne meid ja pärast meid esines.

Lahe päev oli. Jalutasin mööda linna rahulikult bussipeatuse poole, mõnus ja soe õhtu oli. Tuul hakkas ka vaibuma. Sõitsin Hiiule Kaili juurde, kes mu enda juurde ulu alla võttis. Mul nii hea meel, et nad nüüd Tallinnas tagasi on. Näeb neid rohkem. Lobisesime keskööni ja jälle kord juttu oleks jagunud kauemaks.