Iga õhtusse jõudnud päev tähendab aina lähenevat kevadkontserti. Täna, 17. mail sai nii mõnigi asi korda aetud. Kontserdi jaoks vast kõige tähtsam oli see, et kavaleht sai valmis. Lasteaias olid viimased tunnid enne kontserti. Järgmised toimuvad juba kultuurimajal laval. Praegu on tõesti selline aeg, et vaatad hommikul väga kirjusse ja sedeleid täis märkmikku ja siis toimetad selle päeva õhtusse, lootes, et kõik asjad tehtud saaksid ja õigel ajal õiges kohas oleksid. Üks päev korraga. Nii on see iga kevad ja jõulute ajal. Oi ja kui hea tunne siis pärast on!
Nii käib minul töö kodus, ikka tansuhoos, muusika mängib ja muudkui sean samme ritta...
...kuid päris palju tuleb ära teha ka laua taga. Meie uus kontorinurk
Jander-Ericuga oli koolis arenguvestlus. Kui lõpetasime õpetajaga vestlemise, siis oli märkamatult möödunud 2,5 tundi. Minu meelest läks vestlus hästi. Sain hingelt oma mured ka ära räägitud. Ega mul ausaltöelda õppimise ja käitumise pärast muret polnudki ja selgus et selleks pole ka põhjust. Jander on küll laps, kellel võtab õppimine aega kauem kui mõnel teisel ja lugemine pole veel sorav ja ei arvuta nii kiiresti, aga see kõik on normaalne ja murestemiseks pole põhjust. Mulle hoopis teeb muret laste omavaheline suhtlemine. Kuulen pidevalt, et poisid kiusavad, teevad nii ja teevad naa. Siis mul aegajalt tekib küsimus, et kas teisi ka sedasi kiusatakse. Jander ütleb et mitte. Mulle tundub, et nn sõbrad manipuleerivad ja kasutavad teda ära. Selle pärast ongi mure, et kuna ta on kergesti mõjutatav ja mitte kätega rääkiv poiss, teistest väiksem ja füüsiliselt ka nõrgem, siis hirm see, et äkki jääb teiste nn peksupoisiks. Ja ta halvustab ennast, et tema on kõige halvem, tema kirjutab nii koledasti, mates kõige halvem jne. Millest see küll tekkinud on?!. Oleme küll nõudlikud vanemad, aga pole lapsele ka kunagi kiitust, kallistust ja hellust keelanud. Halvustanud pole ammugi mitte. Noh ja siis mõtlen, et need asjad võivad omavahel seotud olla. Jander kirjeldas sellist situatsiooni, et tema käest küsiti, et palju on 100-7, noh ja siis kui ta seda ei teadnud, siis öeldi, et sa ei oska arvutada, sa ei ole enam meie tiimis. Noh, aga sain oma hirmud ära räägitud ja õpetaja oli väga mõistev. Tema polnud midagi sellist märganud, aga nüüd teab jälgida.
Aga muidugi Jander tubli poiss, oskab käituda, hoolas ja kohusetundlik. Ainult tähelepanu hajub suht kiirelt ja tahaks ühe tegevuse juurest teise juurde hüpata. Püsimatu! Loodetavasti toob suvi sügiseks natuke püsivust juurde.
meie unistav kiisuke Kitty
Õhtul kell 21 tuli mulle peale suur asjade ümberkorraldamise vajadus. Lapsed voodis, hakkasin asju kappides ja riiulites ümber tõstma. Harutasin kaste lahti, mis olid juba garderoobi sügavustesse peidetud olid. Mässasin keskööni, siis jäi veel poolel. Homme vaja üht-teist osta, et oma mõtted teoks teha.
Kolmapäev, 18. mai polnud sugugi vähem tegus. Öösel oli vihma lakkamatult sadanud ja hommikulgi trummeldas tugevalt vastu katust. Ilusats kevadest polnud enam jälgegi. Siiski päeva poole tuli ka päike välja, aga soe polnud sugugi. Siiski on kevade hõng kõikjal õhus, sest kõik on ilusti rohetama löönud.
Meie kodu sisehoov kevadel
Kindlustuspoliisid toodud, kroonid ostetud, tegin kultuurimajas natuke tööd. See tähendas seda, et lasteaia ehk III ettevalmistusrühm, kus tantsivad koolieelikud, tulid proovi. Jandra nende seas. Ta tantsib koos Maria ja Miaga mul suuremate rühmas, kuna nende vanuste rühm oli nii täis. Nad on asjalikud ja suudavad väga hästi sammu suurematega pidada.
Tegime kõik puust ja punaseks ja väga täpselt läbi, mis pühapäeval toimuma hakkab. See on väga hea ja tubli rühm, 19 tüdrukut ja 1 poiss. Nad saavad kindlasti ilusti hakkama.
Janderil lõppes ka koolipäev ja läksime koos koju. Õhtupoole oli tal veel saviring ja siis ta pidi suurt venda mängima ja õele lasteaeda järgi minema. Jass käis neil siis järgi. Olid teised juba väljakul pea-aegu.
Tiinaga käisime täna tutvumas "Arteesia" nimelise söögikohaga ja selle menüüga. Noh, lõunatasime seal. Toit oli hea, aga miljöö kuidagi kõle ja sööklalik. Ei olnud hubane, kus nii sama ka istuda tahaks ja lobiseks. Kohvi-tee ringiks läksime "Gahwasse". Hoopis teine tera. Seal on alati väga maitsvad väikesed saiad ja ei saanud meiegi nendest suure ringiga mööda käia. Ikka potsatas üks kõhtu.
Tibide trenn kestis täna jälle pea 3 tundi. Hakkab juba ilmet võtma. Eks tööd oleks veel küll ja küll. Tegime programmi läbi ja siis nokkisime ükshaaval veel tantsude kitsaskohad läbi. Lõpuks olid kõik väsinud ja eks ka natuke tüdinud, aga vajaliku töö saime tehtud. Tundub, et ka see nädal ei saa ükski õhtu varem koju kui 8, aga see kord pole puhkust loota ka nädalavahetusel. :)
Jander sai ka endale uue ratta, Jorgeni vana, aga oli selle üle väga õnnelik, sest selle on käigud ka. Nüüd rallivad õega võidu
Meie Sofi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar