Laulupelinn...

Esmaspäev, 21. November 2011

Magasin ikka täitsa kella 11 välja ja mitte ei saanud töö soone peale. Pea oli nädalavahetusest veel täitsa laiali otsas. Kuidagi viisi vedasin tunnid läbi ja tulin koju tulema.

Õhtul vaatasin rahulikult „Videvikku”. Tegin endale filmiõhtu!

Jander hakkas uuesti jalkas käima. Saaremaalt hakkas Hiiumaal käima treener Jan Važinski ja Jander valis karatee asemele uuesti jalka. Trenn kestab nüüd poolteist tundi. Kaks korda nädalas. Tänased emotsioonid olid head.

Teisipäev, 22. november 2011

Täna juba sain tööle pihta. Hommikul kohe hakkasin juba asjalikuks. Peale kohustuslikku kaltsuka tuuri käisin Leaderis oma projektil järgi. Siis põikasin veel paari kohta sisse nagu linnavalitsusse ja käisin kleepsudel järgi. Kodus panin Hasardi projekti kokku ja kirjutasin kodukale artiklit.

Auto vedas täna korra alt. Tegelikult mitte auto vaid signa pult. Lihtsalt ei võtnud enam signa maha ja helistasin juba Jassile, et tule appi, aga siis äkki sai sellega hakkama. Rohkem ei julenud enam signa peale panna.

Õhtul käisime Ülle ja emaga Käinas Laulupealinna lõpu-üritusel. See toimus Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses. Kohale jõudes pool tundi varem, ulatus saba juba uksest välja. Justkui vorsti järjekorras. Lõpuks lasti sisse ja siis hakati hoogsalt toole juurde tassima. Meeletult rahvast. Julgeks pakkuda oma 400!?

KÜG´i koor laulis, Emmaste puhkpill mängis, linnapea pidas kõne, tänati kõiki tänukirjadega. Ott ja koor laulsid kolm laulu koos. See oli justkui kirikus, kus iga natukese aja tagant inimesed püsti pidid tõusma. Vahe oli selles, et need olid puhtad emotsioonid, mis publiku ikka ja jälle püsti tõstis, et hoogsamalt plaksutada. Väga lahe! Võimas! Nii tekibki ühtse ja kokku hoidva kogukonna tunne!