Emmaste...

31. mai 2012 – neljapäev

Janderil oli täna Lõuna-Hiiumaa ekskursioon, mille raames nad külastavad erinevaid sadamaid. Tore oli olnud.

Minul oli trenn IV ja I rühmaga. Selleks ajaks, kui mina tööd tegin, läks Jandra Lille juurde mängima. Õhtu sisustasime nii, et tassisime vanapaberit Ivani kuurist autosse ja ladustasime vanarauda ühte hunnikusse, mis meie kämpingu territooriumi ja selle ümbrust risustab.

Pärast pakkis Jander oma kotti, et homme noorkotkaste laagrisse ninna. Oli teine väga elevil.

1 juuni 2012 – reede

Ongi suvi käes, juuni kuu ju. Kõigest kolm kuud on jäänud, kui algab uus õppeaasta. Nüüd tuleb täiega puhata. Ma pean ikka veel tegelikult väheke tööd ka tegema ja siis Janderil vaja koolis ka käia. Lõpp on lähedal.

Minul oli täna Emmaste lasteaias lõpetamine, nii et sõitsin sinna juba hommikul. Enne veel aga käisin oma tavapärasel poereisil ja kui ma Selverist välja hakkasin tulema, siis sadas õues rahet ja padukat. Kui ma kodust välja tulin, siis oli ainult sompus, aga vihmast polnud veel haisugi. Emmastesse jõudes enam ei sadanud.

Pidin kodustele jätma nimekirja ja täpsed juhised, kes kuhu ja mis kell pidi minema.

10:00 vanaisa Jandrile kooli juurde vanapaberit ära viima

13:45 Jander pritsumaja parklasse, et laagri bussile minna

17:00 Jandra Anette sünnipäevale

Proov ja siis jagasin lastele nende Tunnustused kätte. Edasi läksime lastekaitsepäeva rongkäigule läbi Emmaste keskuse. Õpetajad olid end Naksitrallideks riietanud ja Muumi Mamma oli ka. Kärarikas seltskond liikus mööda radu. Peale lõunasööki, kui lapsed magama läksid, lobisesime naistega kohvitoas ja siis hakkas juba peoks valmistumine.

Pidu läks ilusti ja kiirelt. Tund aega ja tunnistused olid käes ning lapsed rühmades pidusööki söömas. Istusime veel pärast Maile, Liina ja Kerstiga kohvitas täitsa pikalt. Teised käisid ka sealt läbi, aga hakkasid siis tasapisi lahkuma. Jõudsin koju kell 7, kui ema ja isa Sirje sünnipäevale läksid.

Emmaste lasteaia lõpetajad

Noh ja siis enne 21-te sain oma õnnetult pojalt telefonikõne, et tema ei taha sinna ööseks jääda. Aru ka täpselt ei saanud, et mis põhjusel, aga pisar oli kurgus küll. Seda poleks ma küll oodata osanud. Rääkisin Tuuliga ka ja ta arvas, et võin küll lapse ära viia, et ta täitsa vesine kohe. Mis siis ikka. Tõin Jandra läbimärjana Anette sünnipäevalt. Vahetas kodus riided ja sõitsime oma lapsele järgi. Mis siis ikka, tõime ta koju. Ootas ja ootas ja nurus ja nurus, et kas team võib Noorkotkaks minna ja laagrisse ja siis nüüd sedasi. Aga noh, eks vaja siis veel kasvada. Aga see oli mulle tõesti üllatus.