Neljapäev, 1. september 2011
No nii, algaski uus õppeaasta.
Vihma kallas öösel ja ka hommikul. Ka Jandra viisin lasteaeda. Küll pooleks
päevaks. Janderi saatsin Pritsumaja juurde, kust algas traditsiooniline KÜG´i 1.
Septembri rongkäik. Vaatasime ka Mari ja Tiiduga selle ära. Pargis käisin ka
kohusetundliku lapsevanemana. Õnneks suuremat vihmasabinat kaela ei tulnud.
Jandra peab see aasta veel lasteaeda minema
Jander läks klassijuhataja tundi,
mina muusikakooli väheke maad uurima, et millal ja mis väljavaated on nendele,
kes soovivad klaverit õppida. Ega need lootused väga suured hetkel küll pole.
Aga Janderi muusika õpetaja on see eest Timo. See mulle väga meeldib.
Sain nii muusikakoolist kui ka KÜG´ist
esialgsed tunniplaanid. Nüüd saan enda omaga trips-traps-trulli mängima hakata.
See saa olema väga keeruline.
Päeval tuli mul mõte, et täna
võiks minna kooli alguse puhul perega välja sööma. Mõeldud tehtud. Läksime tutvuma uue söögikohaga. Meil
avati Hiiumaal see suvi uus sadam, mis kannab nime Roograhu sadam ja see asub
lennujaama taga. Seal siis ka väike söögikoht. Algul oli rahvast nii palju, et
lauda meile ei jätkunud ja õues istumiseks me polnud ennast küll ette
valmistanud. Liiga vähe oli selleks seljas. Siis üks proua ütles, et nemad
võtavad pizza kaasa, et saame nende laua, kui soovime. See sobis meile väga
hästi.
Väike ja mõnus koht. Avatud köök,
kus toimetas kokk, kes oli mees. Teenindaja oli ka noormees. Kõik oli väga ok.
Pizza maitses hästi. Suur ja kõhu sai kahepeale ühest täis. Jandra võttis
lasteprae, kus olid friikad ja kanapallid ja salat. Suur ports. Jander tahtis
hamburgerit. Seegi oli hiiglasuur. Magustoiduks maitsev jäätisekokteil. Sinna
tasub teine kordki minna.
Väike närvikõdi oli meil ka täna.
Jass tellis meie autole uue esiklaasi, soojendusega. Vana on ära kriibitud ja
et talvel kergem oleks, siis soojendus kulub igati ära. See saadeti meile
Cargoga. Võtsime selle bussijaamas lahtu, et kas ikka on terve, enne kui alla
kirjutame. Oli! Viisime selle vagunisse. Õnn oli, et Jassil oli kaks suunatuld
kadunud ja läksime neid sealt hiiglasuurest klaasi pakist otsima. Leidsime ja
Jass arvas, et võiks alumise ääre ka igaks juhuks üle vaadata. Ja seal ta oli,
üks nurk täitsa puru. Jõnks käis südamest läbi, et kas nüüd tõesti 200.- €
läheb vett vedama. Läksime kohe bussijaama tagasi ja hakkasime asju ajama.
Kokku kulus selle jama peale 3 tundi, aga lõpuks saime ikka aetud ja
Autospetsialist lubas meile uue klaasi saata. Tasuta .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar