30. september 2011

September lõpeb...


Pühapäev, 25. September 2011

Ilm oli jälle nii ilus ja soe. Jass tundis end paremini ja tahtis kalale minna, aga ma mitte ei lubanud sellise tõbisena sinna õngitsema minna. Tegime hoopis suure taara äraviimise ja saime lausa 30 €.

Jander läks Taimoga Tohvrle. Seal täna Kaitseliidu korraldatud matk Tohvri kaitserajatistes koos giidiga. Ta kutsus Janderi ka kaasa. Poiss oli nii põnevil, et hakkas jube eile õhtul endale varustust seljakotti toppima, kuigi tegelikult polnud vaja midagi kaasa võtta.

Siis saatis mulle sõnumi: „Praeku on soitupetus”

Õhtul käisime Jassiga kinos „Vesi elevantidele” vaatamas. Mulle meeldis!

Esmaspäev, 26. September 2011

Mul oli tänaseks päevaks nii palju plaane, mis ma kõik ära teen, aga lõppkokkuvõttes ei saanud nina arvutist kuigi kauaks eemale, kuna lugesin inglise keelset „Midnight sun`i” Nii põnev oli. Vahepeal tegin süüa ka ja vaatasin poole kõrvaga „Kodus ja võõrsil, aga kogu plaanitud tegevus jäi tegemata.

Jander avastas õhtul, et tal ikka õppida ka. Tegelikult emme avastas. Päeval ta helistas, et temal ainult lugeda, et kas ta võib olla natukene Noortekas. Lubasin ja siis õhtul tuleb välja, et see vaja teha ja see ja see. Tagatipuks oli oma mate töölehe kooli unustanud. Lõpuks lõpetas õppimise kella kümne paiku.

Teisipäev, 27. September 2011

Täna polnud looderdamisest juttugi. Juba hommikul oli tuli takus, kui lubasin lasteaeda viia lepinguid. Siis enne Emmastesse sõitu lippasin kultuurimajja paljundama ja siis lasteaeda tagasi.

Emmastes läksid tunnid täna täitsa mõnusalt. Väikesed seltskonnad on ikka head, aga neid rüblikuid jagub seal küllaga. Titekatel vaja lutid suust ära harjutada. Tegemist jagub.

Samaariast soetasin maia I majakesse telekalaua. Ise väga rahul ja suure sinise kaltsuvaiba. Väga asjalik reis oli.

Jander helistas täna jälle, et kas tema noortekasse võib. Noh lubasin, et tulen talle ise järgi kui kärdlas olen. Jäin siis korraks Noorteka Merle ja Ulviga lobisema ja nii üks pool-tund kiirest päevast mööduski. Koju jõudes tuli välja, et noormees oli saanud täna märkuse tegemata koduse töö eest ja lisaks veel jätnud selle tegemata töölehe ka kooli. Siis oli kuri majas. Kui ise tööle läksin, viisin ta väljakule, et ta oma asjale kooli järgi läheks ja siis otse koju õppima. Nii hooletuks on läinud. Ei mingit noorteks  käimist ega külalisi.

Kodus kõht täis, line-tunnid ettevalmistatud ja kultuurimajja. Mässasin oma laos paar tundi ja siis algas V rühma ehk siis uue rühma lapsevanemate koosolek. Lapse tuli kokku lausa 14 või 15. See on hea tulemus.

19:00 algasid line-d koolimajas. Algajaid oli täna jälle ainult 4. Mul oli eelmine kord juba nii suur lootus, et see aasta ikka read täis, aga täna jälle pettumus.

Kolmapäev, 28. September 2011

Kuna täna hommikul sain teada, et Kohaliku Omaalgatuse projektide taotlusvoor sulgub juba 1. Oktoobril, siis hakkas mul kohe väga kiire. Mul oli kuskilt meelde jäänud, et see avaneb alles oktoobris. Nüüd polnud siis enam mingit venitamist. Viisin lapsed kooli lasteaeda ja istusin kodus arvuti taha projekte kirjutama. Keeruliseks tegi protsessi see, et ma pole sinna varem ühtegi projekti kirjutanud. Õnneks andis Ille mulle enda oma ette, mis tema sinna tegi.
Mina tahtsin sinna kaks projekti kirjutada:
  1. Tt-stuudio III ja IV rühma osalemine Viljandis võimlemisfestivalil 3. Märtsil 2012. Ma saan lastega koos torti süüa.
  2. Tt-stuudio koostööprojekt Sõlekesega etendusega „Tuhkatriinu” veebruaris Hiiumaal.

Palusin Martinilt ruttu bussi hinnapakkumised mõlemale reisile. Sõlekese jaoks hakkasin öömaja otsima jne. Nii ma siis veetsin 4 tundi ajusid ragistades ja sõrmi klõbistades arvuti taga. Tegelikult küpsetasin vahepeal ühe aprikoosi koogi, tegin söögi ja siis küpsetasin veel ka kodujuustu piruka. Lapsed tõin ka koju, sest Liina tuli lastega meile külla. Pärastlõuna mööduski siis hoopis lobisedes ja teed juues ja head-paremat nosides, sest küpsetised tulid tõesti maitsvad välja.

Neljapäev, 29. September 2011

Tänane päev algas peale laste ära viimist küünetehniku juures. Sain jälle kaunid uued küüned. Seekord siis heledamad vahelduseks kärts-punastele. Ma olen nii rahul nende küüntega. Mul ju andal olid ka kunagi pikad küüned, aga nüüd ei tahtnud  teised enam ilusaks kasvada. Väga mõnus, et selline alternatiiv olemas on. Igati rahul.

Iluprotseduurid tehtud tõttasin Leaderisse projekti sisse viima. Lõpuks sain ühe asjaga sinna poole. Kergendustunne kohe. Aga siis olid need teised projektid veel kuklas tiksumas.

Kodus keetsin lõunaks kalasupi ja istusin uuesti arvuti taha eks ikka projektide kallale. Kaua polnud aega nendega tegeleda ja ega siis rahulikult seda teha ka ei saanud kuna Jander ju õpib ka sedasi, et suu käib. Mitte ei saa siis millelegi keskenduda, kui ta kodus on.

17 algas koosolek lasteaias. See oli üldkoosolek, kus ka mina sõna sain ja oma jutud ära rääksin. Jagasin välja koostöölepingud ja sussikoti panin ka välja.

Jassiga vaatasime õhtul mingit kummalist filmi. Muidu loeb ta iga õhtu raamatut. Ta on jõudnud juba Videviku saaga III osani. Kui ma peale I osa ta käest küsisin, et ka meeldib, siis ta ütles, et mitte eriti, aga kuna see mulle nii palju meeldib ja ta mind nii väga armastab, siis ta loeb seda. Noh ja nüüd ma mõtlen, et ta peab mind ikka väga armastama, et ta juba III osa loeb raamataust, mis talle ei meeldi. Kusjuures II osa luges kahe päevaga läbi, ic-ic…

Reede, 30. September 2011

Jälle üks nädal lõppeb. Hommikul läksin kultuurimajja oma projekte printima. Siis Kohalikku omaalgatusse nõu küsima ja siis uuesti kultuurimajja projekti kallale ja siis If kindlustusse ja siis poodi ja siis koju süüa tegema. Täna oli menüüs eilse kalasupi kõrvale tatrapude ja pikk-poiss ja salat. Meil kõik peres tatraputru ei söö, siis saab seda teha ainult siis, kui on midagi muud ka pakkuda.

Ja siis sain toreda telefonikõne. Marie oli Hiiumaal ja kutsus külla. Kibekiirelt küpsetasin ühe koogi. Ahjukuumalt tõstsin kandikule ja juba me Janderiga teel olimegi, et Jandra ka lasteaiast kaasa võtta. Nii veetsimegi meeldiva õhtu Marie ja Pireti seltsis. Eks seda juttu oleks kauemakski jagunud, aga ükskord tuli ikka koju ka minna.

Tõnis jäi haigeks. Kui ma koju jõudsin, siis ema ütles, et tal oli 39,6 palavik. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar