Jõululaupäev...

Laupäev, 24. Detsember 2011 – jõululaupäev

Millal jõulud enne rahulik aeg olnud on. Juba hommikul algas kiire askeldamine pihta. Mina asusin kohe kookide kallale, Küpsetasin kaks imemaitsvat hõrgutist lauale. Kirssidega valgešokolaadikoogi ja siis šokolaadi-porgandikoogi. Ilusti tulid välja.

Jassi hooleks jäi traditsiooniliselt jõulupraad, milleks oli sel aastal täidetud hani. Esimest korda meil selline asi laual. Mõtlesime, et proovime ära.

Lapsed ootasid terve päeva, millal see jõuluvana ometi tuleb või kingipakid ukse taha toovad. Mitte ei tulnud. Päev oli elevust täis. Kuigi ilma poolest polnud jõulutundest väikest lõhnakestki. Muudkui sadas vihma.

Tegime lastega küla vahel tiiru ja jaotasime ära oma koogid naabritele, mis meil juba traditsiooniks saanud on. Kui meie lastega läbimärjalt koju jõudsime, olid tädi Ene, onu Toivo, Anni ja Karmen meile tulnud. Liisi, Rain ja Kaisa sõitsid linna, sest viimasel oli vaja esineda. Ja oh sa üllatust, päkapikud oli kuuse alla mõned pakid ka poetanud. Kole lugu küll, aga emme ja issi ei lubanud neid kohe lahti teha. Pidi veel ootama.

Jõime teed ja sõime kooki. Pärast külaliste lahkumist läksime ema, vanaema ja lastega kalmistule küünlaid süütama. Vihmas ja poris mütates käisime haua juurest haua juurest haua juurde, jättes endast maha väreleva tulukese. Küll oli surnuaed kaunis nendes tuhandetes küünlaleekides. Juba selle pärast tahan ma jõuluõhtul pimedas kalmistul käia. See on nii ilus.

 Meie jõulupraad

 Meie päkapikud

 Meie väike pere

 Meie suur pere

 Jandra pakki lunastamas

 Jander pakki lunastamas

 Nüüd ilumus päkapikk ka toolile

 Sofi sai ka kinki, mis ta esimese 10 minutiga katki näris

 Jandra oma kingitusega

Koju jõudse oli rõõmuhõiskeid maja täis. Kogu kuusealune oli vahepeal täitunud kingitustega. Oh seda elevust. Samas oli saanud valmis ka õhtusöök ja meid ootas kibe-kiire lauakatmine. Leppisime kokku, et sööme enne soolase toidu ära ja siis hakkame kingitusi jagama. Küll lastel sai kiirelt taldrik tühjaks. Nad istusid juba enne meid laua ääres ja kartul söödud, kui täiskasvanud laua äärde jõudsid. Siis nad käskisid meil ka kiiresti süüa.

Lõpuks siis see pikisilmi oodatud kingituste jagamine. Jander oli päkapiku riided selga pannud ja asus luuletusi küsima. Siis kui ta ise pidid pakki saama, siis võttis koha sisse Jandra. Nii me siis laulsime ja lugesime luuletusi kuni kuusealune tühjaks sai. Vali paberikrabin algas ja hakkas kostuma rõõmuhõiskeid. Sel aastal oli küll jõuluvana täitnud kõik laste soovid. Jandra sai roosa paruka, Hello Kitty vihmavarju ja kaislooma, PetShopi suure ahvi, kindad, salli ja veel vildikad, modellide joonistamise raamatu ja juukseehteid ja MP3 mängija. Jander sai Monopoli, lõhnaõli, arvutimängu, autod, kindad, vildikad,  vibu. Ka minu soovi täitis jõuluvana sel aastal. Tahtsin Videviku raamatuid ja sain ja siis veel kaelakettide hoidjat ja selle sain ka. Jass sai lõhna ja pusa ja Viimse reliikvia raamatu ja sokke. Kõigil oli rõõmu palju.

Üllatusena olid päkapikud ka üles kuuse alla üht-teist poetanud, mis me siis natuke hiljem lahti tegime. 

Ja nüüd algas meil moedemonstratsioon