Kolmapäev, 14. Detsember 2011
Kontsert on lõpuks kätte jõudnud!
Võtsin kohe väga vabalt. Kolisin hommikul kultuurimajja sisse ja ei lahkunud
sealt enne kella 21:00, kui kõik läbi oli ja koristatud ka sai!
Hakkasin aga varakult kostüümide
sättimise ja lava kaunistamisega pihta. Taustaks panin mängima kontserdi
plaadi, et see läbi kuulata, enne kui kontsert hakkab! Muidu äkki mõni viperus
sees nagu kevadel. Lasteaia lapsed käisid ka korra laval proovis. Kell 15 tulid
juba suuremad, et kontserdi alguse number läbi teha. Vaja oli kokku panna I ja
II rühm ning ka Triin, kes Leopoldi sõpra kehastas.
Tegime I rühmaga ka tantsud läbi, sest Maret oli kehalises
õnnetult kukkunud peaga vastu maad ja nüüd oli traumaga kodus. Sellel lapsel
kohe üldse mitte ei lähe hästi.
Piret tuli meile õhtujuhiks tädi
Ruthi mängima ehk siis telediktorit. Siis hakkas vaikselt juba kell jõudma nii
kaugele, et kõik oli kontserdiks valmis. Olin aega hästi planeerinud, nii et
isegi ennast jõudsin see kord rahulikult riidesse ja Jandrale ka patsid pähe
tehtud.
Diktoritädi Ruth ehk Piret
Tütrekesega valmis lavale minema
19:00 oli saal rahvast täis ja
pidu võis alata. Ühtekokku tuli esitusele 18 tantsu, milledest 16 olid just
selle etenduse jaoks tehtud ja uued. Kaks tantsu olid Triinu omad, üks Helena
ja ülejäänud minu looming.
Ega mina kontserti ju ei näinud.
Algul tegelesin lasteaia lastega. Kolmeaastased olid nii vaprad. Kõigest üks ei
tulnud lavale, ülejäänud olid kõik rivis. Väiksed said nii tublisti hakkama.
Pärast istusid vaikselt trepil ja vaatasid kuni reklaampausini kontserti seal
ära.
Kontserti sisu oli siis sel
korral „Kõige suuremad sõbrad”. Kõik lood võetud tuntud-teatud lastesaadetest,
nii et lavale tulid Hunt Kriimsilmad, Karu-Mõmmid, Postikanad, Hundipoiss
Sulod, Äpud, Hiired, Vandersellid, Rebase Reinud, Karlssonid, Jänesed, Väikesed
Nõias, Anna-Liisad, Kessud ja Tripid jne. Kõiki numbreid sidus telediktor tädi
Ruth, kes kui teadustas telekava.
Kõik sujus ilusti. Endal oli
pärast väga hea ka kerge tunne. Peale kontserti tulid mitmed mu juurde ja
tänasid ilusa kontserdi eest. Kuulsin üsna mitu korda ka seda, et see oli üldse
parim kontsert, mis siiani olnud.
Ise nii rahul. Kui aga
ajakirjanik oma diktofoni mulle nina alla pani, siis ei osanud midagi tarka
suust välja ajada. Eks see üks imelik artikkel tuleb.
Jandral oli ka siis täna oma esimene
selline suurem esinemine, kus omapead pidi hakkama saama. Tal väike soolo roll
ka tantsida. Ja siis õhtul kangutas endal ühe hamba suust ära. See siis nüüd
juba järjekorras viies, mis ära tuli. Nüüd on hambad justkui rehapulgad.
Mu hambutu tütreke
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar