Planeerimine...

12. märts – esmaspäev

Nüüd algas kiire nädal. Alustasin oma töö ümberkorraldamisega. Õnneks lapsed said tulla reedel tundidesse. Paar tüdrukut pidid küll selleks oma muusikakooli tunni ohverdama ja üks orienteerumise, aga nad olid nõus seda tegema.

Keskpäeval algas sünnipäevaline koosolek kultuurikeskuses. Ille sai nädalavahetusel 50. Sõime salatit ja torti. Pidin vahepeal ära jooksma. Voldiku jaoks oli vaja materjale juurde viia ja Jander koju transportida. Ta oli jalga väänanud ja ei seetõttu trenni ei läinud. Kuna ise pidin minema maavalitsusse, siis Jander käis treenerile ütlemas, et ta ei tule ja sai selle eest kiita.

Jass käis reumatoloogi juures ja see tegi talle põlveliigesesse süsti ja sõrme. Nii valus oli olnud, et ta arvas, et mahasaagimine pole ka nii valus. Päras tegi terve päeva põrguvalu. Lootus oli ainult see, et lõpuks teeb see liigesed paremaks.

13. märts – teisipäev

Kuna möödunud neljapäev ma Emmastes ei käinud, sest lapsi oli nii vähe, siis läksin täna. Tunnid tehtud koju, et kiiruga line-tund ette valmistada ja lasteaia tantsude muusikad mälupulgale panna, mis ma eile olin välja valinud. Üks suur asi tehtud. Tantsude muusikad lasteaia rühmadele olemas. Läbiv teema „Suvi”.

Tunnid läksid ilusti. Sain teate, et meil on Krakovisse minnes suurem buss, kui siiani lubatud. Nimelt 50-ne asemel 55. Mul kohe mõte hakkas tööle. Ma saan ju nüüd Harrieti kaasa võtta, kes ainukesena I rühmast maha on sunnitud jääma, kuna liitus meiega alles uuest aastast ja siis oli meil buss juba täis. Hakkasin kohe asja ajama. Helistasin Harrieti emale ja küsisin, kas nad soovivad seda kohta, kui ma saan festivalikorraldajalt jah-sõna. Nad võtsid pool tundi mõtlemiseks ja vastus oli JAH. Nüüd kohe Edwardasele kiri. Õhtuks oli vastus, et ta uurib hotellist, kas on võimalik ühte kohta juurde.

Jäin ootele!

III rühma Katariin tuli peale tundi natuke õnnetult mu juurde, et tema tahab millestki rääkida. Tema ikka vist väga ei taha selle suure tüdrukuga ühes toas olla. Noh see oli see tubade jagamise poleemika, kuidas suured sellest nii suure ja keerulise protseduuri tegid. Katariin oli siis see tüdruk, kes vanatahtlikult oli nõus ühe suurega tuba jagama. Nüüd aga hakkas väheke kahtlema. Ütlesin, et pragu pole nüüd küll miskit enam teha, et ta tubli tüdruk ja Helen on tore, et küll me hakkama saame.

14. märts – kolmapäev

Hommikupooliku istusin juuksuris ja tegin endast lokilamba nagu mu armas mees mind komplimendiga üle kallas. Ise rahul!

Edasi juba poodlema Tartu reisiks vajalikku ja tööle II rühma tundi ja siis koosolek Krakovi reisiseltskonnale. Pool tundi enne koosolekut sain Edwardaselt JAH-sõna. Koht oli olemas.

Kuna sain juurde ühe kolmese toa, siis tegin otsuse, et kõige õiglasem on panna nüüd kokku oma rühma lapsed. Koosolekul ütlesin ka välja, et kolmese toa saab II rühm ja siis kahjuks pean ära eraldama kaks sõbrannat, kes käivad erinevates rühmades. Siis on kõik oma rühma kaaslasega paaris.

Koosolek läks rahulikult! Rääksime kõigest, mis arvasime vajalik olevat: toidust, vahetusrahast, prügist, kõrvaklappidega kuulamisest, tehnika kaasavõtmisest jne. Vastasime tekkinud küsimustele ja läksime laiali.

Pärast käisin tellisin meile Konsumist vajaliku toidu ära, mis kaasa tuleb. Kui koju jõudsin, siis ema küsis, et ka sa lilled tõid ära. Muidugi mitte. 5 min puudud kaheksast. Kimasin Selverisse. Õnneks oli lillepood veel avatud ja sain kibu kätte.