Vanaema matus...

15. märts – neljapäev –VANAEMA LAINE MATUS

Ärkasime juba kell 4:30, et  praamile minna ja vanaema matustele sõita. Küll on raske nii vara ennast käima tõmmata saati veel sellise kurva päeva hakul.

Kui Rohukülas praamist väljusime oli imekaunid päikseline kevadpäev. Jõudsime viperusteta Orgu. Kõik olid väga rahulikud ja asjalikud. Ain tuli just sinna, Andres oli seal, Triin tuli ja nii seda rahvast sinna tasapisi kogunes Asusin kohe Maretile appi salatit tegema. Kui Piret tuli, siis käsime korra kirikus vanaema juures viimaseid toimetusi tegemas ja siis oli kõik matusteks valmis. Vanaema oli nii oma nägu aga väga väga pisike. Nägu oli rahulik, mis jättis hea tunde, et tal on nüüd hea.

Kell 13 algas Tuhala kirikus matusetalitus. Kirikus olid miinuskraadid ja varbad hakkasid meeletult külmetama. Kirik on armas ja väike ja tundus nagu matuselised oleks täitnud kogu kiriku. Kirikuõpetaja palus meid istuma ja Maret (Mareti venna elukaaslane) suunas meid kohe ette ritta istuma. Kui teenistus juba algas, siis seisid Maret, Tiia ja Are veel kirstu kõrval. Ja sinna nad jäidki. Mul oli Mareti pärast täitsa mure, aga ma ei pääsenud liikuma ka, et minna küsima, et äkki ta tahaks istuda.  Minu jaoks oli see võõras, kuna meil Hiiumaal istuvad kõige lähemad omaksed alati esimeses reas või kirstule kõige lähemal, mitte ei pea kogu teenistust kirstu kõrval seisma. Teenistus kestis terve tunni. Mulle meeldisid laulud laululehel. Kaks esimest olid hoopis teistsugused, kui meil lauldakse ja need olid ilusad.

Kirikuõpetaja rääkis natuke vanaema elust ja muud kohustuslikud lõigud sinna juurde. Rahulik ja ilus teenistus oli.

Kalmistul läks ka tunnike, kuni kalm oli lilledega kaetud ja pildid tehtud. Kõik sujus ilusti.

Juba kiriku ees tegime väga uskumatu avastuse. Jussi ja Jassi leinakimbud olid pea-aegu identsed ometi oli üks tellitud Kärdlast ja teine koselt. Kui lilled üle lugesin oli mõlemal kimbul peal 19 valget roosi. Ja siis veel, vanaemal oli ju 19.-ndal sünnipäev. Täitsa uskumatu! Kaksikute värk vist!

 Vasakul on Jussi pere kimp ja paremal Jassi pere kimp

Peielaud oli külakeskuses. Ma polnudki seal varem käinud. Kõigepealt serveeriti puljongit lihapiruka kõrvale ja siis oli praad kapsa ja kartuliga. Lõpetuseks martsipani kringel. Väga maitsev.

Koju jõudsime nii, et meie pidime Jassiga otsustama, millise praamiga läheme. Jäi 20:30 ja see tähendas, et tuli 20 minuti pärast teele asuda. Teised jäid veel sinna istuma. Meie sõitsime koju. Päev oli olnud pikk. Koju jõudsime ilusti!