Jaanilaupäev algas vihmasajuga, mis vastu majakese katust trummeldas. Küll oli hea tõusta teadmisega, et täna pole vaja ühtegi töö asja ajada. Siiski tuli tegus päev. Suures vihmasajus hakkasid Toomas, Rain ja Jass püstitama kämpingusse puude vahele koormakilet, et kui õhtul jaanituld tegema hakkame. Jätsin mehed oma koormakilega võitlema ja ise seadsime sammud Laura sünnipäevale. Meil õnnestus vist üle nelja aasta ühe korra tema sünnipäevale minna ja kõik tänu sellele, et nad seda Hiiumaal pidasid. Kuna ilm ei soosinud õues pidu, siis toimus see Noortekeskuses kell 14-17. Lastel oli toimetamist küll ja emmed-issid said lobiseda. Krissu sõbranna Kati on ka neil külas oma poja ja sõbraga, kes on austerlane. Nii mõnus oli saksa keelt rääkida.
Jaanipäevalised hakkasid meite valdustesse kogunema kella 19 paiku. Paraku oli päeval möllanud meeletu torm tõmmanud ribadeks meeste suure töö ja vaeva. Koormakilest ja varjualusest polnud enam märkigi. Meeletud tuuleiilid, puud oli kaares. Korra oli juba selline tunne, et ei saagi miskit õues teha, aga meie statsionaarse varjualuse kaks seina oli Jass katnud koormakilega, need pidasid tuule kinni. Õnneks ka hilisõhtul vaibus ka tuul maha, nii et sai isegi väike lõke süüdatud. Lapsed olid väga agarad tuld üleval hoidmas.
Pidulised võtsid igaüks miskit kaasa, nii et nii söögi kui joogi poolist sai rohkem kui küll. Grill muudkui särises.
Kes me siis seal ümber laua sumisesime: Piret, Anti ja Marie, Eve ja Margus lastega, Mari-Liis ja Rain lastega, ema, isa ja Tõnis, Tarmo, Kristiina ja Tõnis lastega, Kati, Tomas ja Max, Kadi ja Aldo ja meie pere. Päris palju oli meid kokku. Kadi raadio mängis mõnusat muusikat kõrva äärde. Juttu jagus kauemaks. Massakad kiusasid, aga muidu oli tore. Kell 2:30 olid jäänud alles ainult need, kes meie juurde kaöömajale jäid. Mari pere hõivas teise majakese ja Tarmo mahtus ka nende juurde. Margusel ja Evel oli oma majakene kaasas. Tegime kiires koristuse, et rebastel nosimist poleks ja pugesime põhku.
Reede, 24. juuni
See päev möödus kämpingus luuslanki vedades. Päike paistis ja lihtsalt mõnus oli olla. Kuhugi kiiret polnud, ühtegi kohustust ei oodanud. Virgusime tasapisi. Mina olin esimene. Hakkasin vaikselt peopaika koristama, nõusid pesema ja hommikusööki ette valmistama. Vaikselt hakkasid ka kõik ülejäänud oma pesadest välja ronima. Kõige kauemaks jäid peitu Jandra ja Jass. Viimane oli natukene katki ja üritas eluvaimu sisse saada.
Rain ja Liisi otsisid endale tegevust kadakate juurimisest, nii et nad jätsid meid maha. Karmen jäi meile koos Eve ja Margusega, kes otsustasid, et võivad ka meie seltsis selle päeva mööda saata. Lihtsalt oleskledes vedelesime. Vahelduseks tegime lõunas keefirisuppi. Ma polnud varem sellist asja saanud, aga maitses küll hästi. Kiir ja lihtne valmistada. Külmsupp.
Õhtuhakul käisid Krissu ja Tõnis ka meie juurest läbi. Liisa jäi siis meile mängima. Noh ja kui siis peale kaheksat kõik laiali olid läinud, siis ei osanud midagi peale hakata. Istusime autosse, ajasime Värvad jalule (nad olid just 20:30 ärganud), Leo oli ka nende juures ja sõitsime Meelste randa tuulte meelevalda. Jalutasime ja väike pikniku moodi asi sai maha peetud. Korraga tulid veel kaks autot rannale metsa vahele. Ja oh sa üllatust. Terev Hiiumaa on randasid täis, aga ikka nad leiavad ühe ja sama üles. Need olid Krissu ja Tõnis oma suure saatjaskonnaga. Kuigi oli täitsa jahe, nad siiski ühinesid meiega. Vaatasime päikeseloojangut ja nokkisime küüslauguleibu. Kui algul Tiit üldse ei tahtnud tulla, siis pärast oli küll rahul, et ta kodust välja ajasime. Mõnus õhtu oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar