Puugisüst...

Neljapäev, 9. juuni

Huh kui raske öö oli. Vasak jalg lõi nii tugevasti krampi, et pisar tuli lausa silma. Jalga liigutada ei saa. Kargasin voodist kell 2 öösel üles ja üritasin jalga maha suruda. Ei saa, kand ei lähe maha, nii jäik oli ja nii valus. Jass tuli masseerima, lõpuks tõmbus tagasi, aga sellest valust hakkas iiveldama. Lebasin tükk aega enne kui liigutada jaksasin. Jalg ei kandnud korralikult, komberdasin kuidagi vetsu. Jube! Nii tugevat krampi pole mul enne olnud. Viimasel ajal üldse mul jalad krambitavad palju ja väga imeliksest kohtadest. Päkad on tavaline asi aga sääreluu pealt ja jalavõlv jne. Terve päev liipasin jalga, sest see täitsa tuikas koha allapoole põlve ja sääremarjas oli pinge sees.

Aga 9:30 oli kultuurimajas meil suurele peole minejatele koosolek. Räägiti läbi kõik vajalik ja jagati infot. Triin oli ka ja üks minu rühma saatja ka. Siis ajain veel linnapeal väheke tähtsaid asju ja tegin poereisi ära. Nii mõnus soe ilma jälle. Lahe, püsiks see suve lõpuni sedasi, oleks mõnus.

Lastel oli täna tegus päev. Haarasin nad lõuna ajal kodust kaasa ja läksime perearstide juurde puugi süsti saama. Mõlemil oli vaja uus teha. Kallis lõbu, 24.- € süst. Ikka korralik väljaminek, aga tervis on kallim. Tublid lapsed, ei teinud teist nägugi. Algul küll vaidlesid, et kumb enne läheb, aga jõudsid üsna kiirelt kokkuleppele, et suur venna saab esimese süsti.

Jander-Eric läks päevaks Karli juurde. Tiit võttis ta ujuma ka kaasa. Jandra tahtis kangesti Lille juurde minna. See õnnestus temalgi, Margit võttis ta meilt kaasa ja läksid Malvastesse. Kella 6 paiku korjasin Janderi peale ja siis Malvastesse. Nendel on seal metsavahel nii mõnus olemine. Väikesed majakesed metsaveerel.

Läksime koos Margiti ja Lillega Mangu randa. Vesi oli karge, nii et mina vette ei läinudki, aga lapsed sulistasid küll. Kaevasid auke ja tassisid vett. Meie lösutasime rannaliival ja tundime end lobisedes hästi. Me pole nii ammu enam sedasi lobisemiseks aega leidnud. Nii kiiresti lähevad päevad, et mitte ei ole aega leidnud maha istuda. Nüüd siis lesisime rannal, nautisime päikest, tuult ja meremüha. Taevalik!

Saigi jälle üks päev läbi !