Mis seal salata, see teadmine, et vaja ärgata kell 3 öösel, et minna matkale, oli päris hirmutav ja ega me Jassiga sellest väga vaimus polnud. Küll arteasime teooriaid, et ei peaks minema, aga kus sa pääsed, laps nii ootas. See oli Janderi klassi matk koos vanematega päikesetõusu vaatama.
Nii siis, laupäev, 11. juuni algas äratusega kell 3 öösel. Jandra jätsime koju magama, ise pakkisime asjad autosse ja sõitsime Tiigi tänava lõppu, kus oli kohtumispaik. Lõpuks kogunes meid 8 last koos mõlema vanemaga või siis ühega neist. Mina, Maria ema ja Eliisabeti ema olime juba toimkonda määratud lõket tegema, et kui teised kohale jõuavad, siis on söed valmis ja saab kohe grillima hakata. Meiega haakis end kaasa Karli isa, kes arvas, et tema ei viitsi matkata. Ilm oli soe, 18 kraadi, aga jube palju sääski. Üleüldse on neid sel aastal kohe eriti palju.
Matkalised olid siis Jander ema ja isaga, Maribel emaga, Maria ema-isaga, Siiri emaga, Karl-Erich isaga, Quentin emaga, Karl ema-isaga, Jaanus kogu perega ja Eliisabet ema ja väikese õega ja loomulikult õpetaja Klaire.
Tõrvaninale jõudes valisime välja grillikoha. See oli ka kõik minu ja Urve panuses lõkke tegemisse. Meil läks nii hästi, et seisime rannal ja vaatasime kuidas päike tõusis, Eliisabeti ema ühines ka meiega, kui nad kohale jõudsid. Nii ilus ja kui soe oli merevesi. Tõeliselt ilus hommik. Üks Starter hinge all, tuli energia ka sisse. Tiit toimetas lõkkega. Kui kell hakkas jõudma, siis otsustasime asjalikuks hakata ja läksime Tiidule appi. Meie etteaste oli šašlõkk ja vorstid tulele panna.
Matkalised jõudsid kohale veidi peale 5. Jander, Siiri, Eliisabet, Karl läksid kohe ujuma. Selleks ajaks kui nad sealt välja tulid, siis oli ka juba laud söögi all lookas ja sai varast hommikusööki nautima hakata. Nii see aeg seal lobisedes ja sääskede käes läks. Ilm muutus soojemaks. Vaikselt hakkasid matkalised lahkuma. Jass läks Tiidu ja Mariga ära. Mina ootasin Siiri ema, kes autole järgi läks, et ta tuleb minuga ujuma. Mõnus, see oli lausa taevalik. Ainuke asi mis seda nautlemist segas, olid jalakrambid. Varbad ja päkas tõmbusid nii krampi. Jube. Hakkasin eilsest magneesiumi maustama, mitte ei saa enam. Nii koledasti jalad krambitavad, Loodan, et hakkab kiirelt mõjuma. Juba segab magamist kah. Nüüd ujumist ka veel. Kus see siis kõlbab.
Ühesõnaga, kogu piknik kolis rannale üle. Nii mõnus. Lapsed sulistasid vees ja kell oli alles 7. Algul ei tahtnud üldse minna, aga lõpuks olin väga rahul et läksin. Olime Maria, Siiri ja Quentini peredega viimased, kes järele jäid. Õpetaja ka. Ja siis mina päris viimane, kes Janderi ja Quentiniga Kärdla poole liikuma hakkasid. Õpetaja ja Liisa läksid jala matkates.
Koju jõudes keerasin magama ja üritasin jalakrampidega võideldes und nautida, kuni keskpäeval end üles ajasin, sest Jandra pidi hakkama Maria sünnipäevale minema.
Aga ega see poole öö pealt ärkamine mõnus asi pole. Terve järgmine päev on selline nagu oleks öö läbi pidu pannud. Pohmaka tunne, aga tegelikult oli mõnus ja lahe üritus. Kokkuvõttes.
Õhtul käisime saunas ja juba kell 11 pugesime voodisse
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar