Hüvastijätt...

Teisipäev, 25. Oktoober 2011

Midagi suurt täna plaanis polnudki, peamiselt meelelahutus. Viisin Jandra lasteaeda ja siis olid vanaemaga mõned käigud teha. Kohustuslikud asjad tehtud, võtsin Janderi peale ja sõitsime Hellamaale Helenale külla. Nendel seal nüüd oma väike suvilake.

Nii mõnus, väike ja armas madalate mändide vahel peidus. Mulle väga meeldis. Istusime aga köögilaua ümber, jõime teed ja lobisesime. Natuke tööjuttu teemal Tuhkatriinu ja siis nii sama. Posid leidsid kiiresti ühise keele ja igav nendel küll ei hakanud.

Kodus proovisin töö asju teha. Tõin Jandra lasteaiast ära ja õhtul läksin tööle. Jälle see kingade jama. Keka õpetaja Ülle astus tundi sisse ja ütles, et kui keegi ei julge seda välja öelda, siis mina julgen küll, et kingadega palun mitte tantsida, et see rikub päranda ära ja marssis otsejoones sinna nurka, kus oli põran imepisikesi täkkeid täis. Esiteks me ei tantsigi seal nurgas ja ma ei kujuta ette, milline konts sellist kahjustust tekitada võib.

Ma ei olnud sellega nõus ja sõnasin, et meil pole ühtegi tikk-kontsa, mis põrandat sedasi kahjustab. Meil pooltel spetsiaalsed kingad, mis ei kahjusta põrandat. Pärast tegin ettepaneku, et äkki istuks ühise laua taha maha ja räägiks asjad sirgeks, keka õpetajad ja tantsuõpetajad, kes saali kasutavad.

Kolmapäev, 26. Oktoober 2011

Kui kogu mu päev möödus kodus muusikaid kuulates ja valikuid tehes, siis õhtul läksime lastega Ott Leplandi kontserdile Kultuurikeskusesse.

See oli nii ilus. Mulle väga meeldis. On tal ikka võimas hääl. Jander sai autogrammi ja puha ja pärast kuskil  õues nurga taga oli veel Oti kinni püüdnud ja talle rääkinud, et ta on meile sugulane ja et ta kuulab internetist palju tema laule.

Jander oli muidu päeva Karli juures ja nendel seal väike pahandus ka toimus. Karl oli oma mängu püssiga Riina ja Oti akna katki lasknud. Üks hetk Jander korraga helistas mulle, et emme, sa võid nüüd mulle järgi tulla. Eks siis oligi asi juhtunud ja jänes püksis.

Jandra käis lasteaias.

Neljapäev, 27. Oktoober 2011

Ees ootas raske päev. Tuli hüvasti jätta armsa sõbra Jaaniga, kuid enne veel ajasin mõned tööasjad korda ja viisin lapsed Ülle juurde.

Kell 13:00 toimus Reigi kirikus matuse jumalateenistus, kuhu läksime kõik koos Taimo ja Mirjami autoga. Ema, isa, meie ja Johed. Autosid oli parkla täis. Taevas kurvastas koos meiega, kuigi oli lubanud ilusat ilma.

Uskumatu oli teda kirstus näha, justkui oleks maganud oma uhkes mundris! Lohutus on siiski natuke see, et ta nägu oli rahulik ja et ta suikus igavesse unne ilma piinade ja valudeta.

Rahvast oli palju. Kirst kanti otse kirikust hauale ja oligi kõik. Kolm peotäit mulda, kaunid roosid koos sellega ja jäänud olid vaid head mälestused!

Kuni viimase hetkeni olid Jaani kõrval tema kolm sõpra: Taimo, Jass ja  isa, kes olid kogu aja ametis haua kinniajamise juures! Kalm jäi nii kaunis, valge õitemeri! Silvi ütles, et valged lilled olid ta lemmikud olnud!

Peielaud toimus Sõnajala sööklas. Paljud jätsid sinna tulemata ja kohti oli nii palju tühje.

Puhka rahus kallis Jaan! sa olid meile väga armas ja kallis sõber!