Esmaspäev, 24. Oktoober 2011
Lapsed jäid täna mõlemad koju,
sest algas ju koolivaheaeg. Minul oli tänaseks plaane küllaga, aga need lõi
segi telefonikõne teatega, et Jaan on surnud. Ma ei suutnud seda uskuda ja käed
hakkasid värisema. Jätsin auto seisma. Alles eile oli ta veel meie hoovis ja
täna teda enam pole. Ta oli eile õhtul surnud!
Ja eile õhtul kukkus mul
külmkapilt alla magnet, mille Jaan mulle Marokost, oma viimaselt merereisilt
oli toonud ja läks katki. See on hispaania tantsupaar ja mehel tuli pea otsast!
Peale esimest ehmatust pidin
siiski tööle minema, sest Helena tuli mu IV rühmale hiirekeste tantsu õpetama,
mida läheb vaja Tuhkatriinu etenduse jaoks. Aega oli meil vaid tund, sest osad
tüdrukud pidid laagrisse sõitma. Aga saime sellega päris hästi ka hakkama.
Õhtul oli mul istumine bonnedega
ehk tantsupeo saatjatega. Küll me üritasime ühist aega leida ja kui lõpuks
leidsime, siis vahetult enne kokkulepitud aega helistas Kaili ja ütles, et ta
on haige. Mis siis ikka, Enam edasi ka lükata ei saanud, kuna soojad koogid
olid juba küpsetatud. Kella viie teel kostitasin siis Anu ja Reeta kodujuustu
piruka ja šokolaadi õunakoogiga.
Hiljem istusid veel Taimo ja Mirjam meil. Mitte kuidagi ei tahtnud uskuda, et enam ei astu Jaan kunagi meie köögiuksest sisse.
Hiljem istusid veel Taimo ja Mirjam meil. Mitte kuidagi ei tahtnud uskuda, et enam ei astu Jaan kunagi meie köögiuksest sisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar