Tantsides läbi elu...: KÜG ja Palade...

Reede, 21. Oktoober 2011

Päev algas ilutegijaga. Nimelt veetsin paar tundi küünetehniku juures ja tulin sealt ära imekaunite punaste kristallikivikestega küüntel. Nii ilus!

Järgnes KÜG´i võimla avamise proov. Seal nüüd nii moodu põrand, et kontsadega ei tohi üldse peale minna ja välisjalanõuga otse loomulikult mitte. Ei tea küll nüüd, kus neid lõpuaktuseid pidama hakatakse. Aga selleks korraks oli maha veetud pikad vaibad, mida mööda siis liikuda tohtis, kes õigeid jalanõusid polnud nagu mina.

Saime mõlema rühmaga rahulikult proovi teha. Halvaks üllatuseks oli see, et Dana oli näost ära ja tundis end halvasti. Saatsin ta koju ennast turgutama, et meil õhtul teda rohkem vaja. Paraku ette rutates olgu öeldud, et ta jäi ikka korralikult haigeks ja ta ei tulnud esinema.

Saime esinemise tehtud ja läks enam-vähem. See oli ka selle hooaja esimene esinemine. I rühma Prrr… sai endale uue kostüümilahenduse, kuna roosad kleidid väikesed. Päris toredad näevad sedasi välja. Aktusel tänati veel sponsoreid ja linnapea pidas kõnet ja kooli direktor.

Nüüd oli korraks vaba aeg. Oma üllatuseks leidsin oma poja väljakult samast kohast poistega müttamas, kuhu ta poolteist tundi tagasi olin jätnud jutuga, et ta vaatab natuke seda kuulipildurit (kultuurikeskuses oli mingi militaarüritus ja selle raames näitus. Üks kuulipildur oli koha leidnud õues). Nüüd siis haarasin natist kinni ja läksime koju, kus täpselt nii palju aega oli, et süüa ja kontserdiks üks plaat teha.

Kultuurimajas panin valmis asjad, mis esinemisele kaasa tuleb võtta ja saigi aeg otsa, juba vaja lasteaeda tundi minna. Vahepeal olin kodust välja ajanud Marise ja Marii, sest Dana osa pidi keegi ju tantsima.

Triin oli ka kultuurimajas. Hakkasime ajama ühe tema tantsija jälgi. Ta polevat teda veel sel aastal näinudki, aga nimekirjas on. Helistasin ja siis selgus, et laps ei taha käia, aga ema lootis, et äkki ikka hakkab tahtma ja et nad oleks peale vaheaega helistanud. Saad sa aru mõtlemist. Mina ei saa… Me ju arvestame lapsega ja mitte midagi eegi ei teata. Noh, mis siis ikka. Leppisime kokku , e lõpetame lepingu, kui laps ikka ei taha. Tühi koht III rühmas, see tähendas aga seda, et haarasin telefoni ja helistasin Jaanika emale, et teha veel üks vangerdus ja viia Jaanika ka III rühma, sest ka temast lähevad teised tüdrukud kiire sammuga eest ära. Ja läks õnneks. Ema oli väga mõistev ja nii see teoks saigi. Nüüd on siis I rühmas 14 tüdrukut ja III 18.

17:00 algas esinemiseelne proov kultuurimajas. Uuesti väike ümbertegemine. 45 minutiga olime valmis lahkuma. Viimased kostüümi detaili ka kottides. Marta ema tuli transpordiga appi ja nii me Paladele vurasimegi. Saime ka korra lava katsuda ja tantsud läbi tantsida. Sellise seltskonnaga mahtus ära küll, polnud hullu. Aga… esinemine kõige parem polnud, aga arvestades seda kiirust, millega tantsud sai ette valmistatud ja siis korduvat seltskonna muutust erinevatel põhjustel, siis arva, et tüdrukud andsid endast parima, milleks nad hetkel suutelised olid. Hakkama saime! I rühmaga saab selliseid asju ette võtta küll.

Tempokas päev lõppes kell 20:30. Vässa on peal!